Mis sa arvad, mis on töötajatele kõige olulisem sisemine motivaator? Esimese asjana tuleb sul pähe tõenäoliselt raha ning see on ka hästi loomulik. Eriti riikides, kus palga/hindade suhe on üsnagi halb (nagu Eestis). Ilmselgelt on palk igaühe jaoks meist väga oluline, sest mida rohkem raha, sest mugavamat elu elame, aga kas tegelikult on ka palgal nii otsene seos meie motivatsiooniga? Tuleb välja, et lisaks rahale on palju muid olulisi motivaatoreid.
Motivaator.ee juht ja koolitaja Kaido Pajumaa
  • Motivaator.ee juht ja koolitaja Kaido Pajumaa

KÕIGE SUUREM MOTIVAATOR ON PROGRESSITUNNE

Psühholoog Frederick Herzberg kirjutas juba 1968. aastal oma Harvard Business Reviews (HBR) artiklis „Üks kord veel: kuidas sa motiveerid oma töötajaid?”, et inimesed on tööl kõige motiveeritumad, kui nad näevad oma töö sisulist tulemust ehk tajuvad progressi (edasiliikumist) oma töös. Sarnaste järeldusteni on järgnevate aastakümnete vältel jõudnud ka teised psühholoogid, kellest üks viimaseid oli Daniel H. Pink oma raamatus „Liikumapanev jõud”. Pink tutvustas oma raamatus kolme inimeste kõige olulisemat sisemist motivaatorit tööl, milleks olid töö mõte (purpose), iseseisvus (autonomy) ja progressitunne (mastery). Kuigi uuringud on näidanud, et progressitunne on nendest kõige olulisem, on tegelikkuses juhid aga progressitunnet just kõige enam alahinnanud (ja alakasutanud töötajate motiveerimiseks).
Siiski väidavad aga Teresa M. Amabile ja Steven J. Kramer oma 2011. aasta HBR artiklis „The Power of Small Wins”, et just pisikeste võitude kaudu on töötajaid kõige lihtsam motiveerituna hoida. Nende 238 inimest hõlmanud uuring, mille vältel inimesed oma igapäevase töö kohta päevikusse sissekandeid tegid, näitas, et väga hästi tundsid töötajad (loe: olid motiveeritud ja positiivselt töö suhtes meelestatud) end eelkõige nendel päevadel, kui midagi (ka väga pisikest) oli töö juures tuntavalt hästi läinud (mingi projekt oli lõppenud, olid millegagi lõpule saanud, millegi ära lahendanud jms). Ja samamoodi said nad kinnitust sellele, et kõige „madalamad” (loe: vähemotiveeritud) päevad olid need, kui töötajad tajusid, et miski või keegi oli sel päeval nende „edu” ja edasiliikumist pärssinud (oli toimunud mingi tagasilöök).

AINULT EDASILIIKUMISEST EI PIISA. TÖÖL PEAB KA MÕTE SEES OLEMA

Huvitav lisafakt selle uuringu juures oli see, et ainult edasiliikumise tundest töötajate motiveerimiseks siiski ei piisa – inimesed peavad tundma, et sellel pisikesel võidul (ja tööl tervikuna) on mõte ka sees. Seetõttu võivadki paljud lihtsamad töökohad (nt nõudepesijad) näha küll kogu aeg, kuidas puhaste nõude hulk kasvab, aga samas toovad ettekandjad teiselt poolt pidevalt musti nõusid juurde, mis lõpuks röövib nõudepesijalt asja mõtte (ta näeb, et see rassimine ei vii kuhugi, sest päeva lõpuks on seis ikka sama).

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele