Autor: Personaliuudised.ee • 31. mai 2019

Lugeja küsib

Pöördusin avaldusega töövaidluskomisjoni, sest tööandja jättis mulle mitmel kuul töötasu osaliselt välja maksmata. Tahtsin asja lahendamist kirjalikus menetluses, sest minu poolt on asi selge ja maksmata jätmine töölepingu ning pangakonto väljavõttega tõendatud. Lisaks on sel teemal veel olemas e-kirjavahetus tööandjaga. Töövaidluskomisjon võttis asja menetlusse, aga tööandja ei vastanud mu avaldusele. Saatis ainult mulle ja komisjoni sekretärile kirja, et ta palub oma postkasti rohkem mitte risustada igasuguste teadetega ning tema keeldub vaidluses osalemast.

Nüüd määras töövaidluskomisjon ikkagi asja istungile. Miks sellist vaidlust ei saa töövaidluskomisjonis lahendada kirjalikus menetluses?

Vastab Meeli Miidla-Vanatalu

Töövaidluse lahendamise seadus võimaldab küll rahalise nõude avaldust lahendada kirjalikus menetluses, kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot. Seda, kas tõendid on piisavad ja nõue nii selge, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses, otsustab siiski töövaidluskomisjoni juhataja, mitte avaldaja või vastaspool.

Töövaidluse lahendamise seaduse § 40 lg 3 sätestab, et töövaidluskomisjoni juhataja kutsub pooled istungile, kui juhataja hinnangul on see vajalik avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks.

Seega, olenemata poole soovist vaadata asi läbi kirjalikus menetluses, on töövaidluskomisjoni juhatajal alati õigus määrata asi istungile, et tagada vaidluse aluseks olevate asjaolude ammendav arutamine ja õige lahend. Töövaidluskomisjon arvestab menetlusliigi valikul poolte huvidega, et lahend saaks õiglane.

Tööandja esindaja vastuse puhul tasub teada, et kui isik, kelle vastu nõue oli esitatud, ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta või on esitanud kirjaliku nõusoleku avalduse läbivaatamiseks tema kohalolekuta, võib töövaidluskomisjon vaadatagi avalduse läbi ilma temata ja teha otsuse, mis on jõustumise korral täitmiseks kohustuslik.

Täpsemalt vaidluse lahendamise erisuste kohta Tööinspektsiooni kodulehel.

Allikas: tooelu.ee