Arenguvestlused algamas? “Õiged” küsimused loovad tähendusrikka dialoogi

Arenguvestlustega alustatakse paljudes ettevõtetes ja organisatsioonides kohe uue aasta alguses, sestap otsisid Personaliuudised arhiivist üles saate “Töö ja palk” salvestise, et enne vestluste perioodi meenutada, mis on nende tegelik eesmärk ja kuidas need maksimaalselt tööle panna.

Kui aus ja avatud saab olla juhiga oma pikema vaatega karjääriplaanidest rääkides või kui valmis ollakse näiteks arenguvestlusel jagama, mis tegelikult tööelus pingeid või rahulolematust põhjustab? Kuidas neid teemasid arutada, kui ehk inimesel endalgi pole päris selge, mis seda sisemist kripeldust tekitab või kus suunas edasi areneda sooviks?

Arenguvestlus on juhi juhtimiskvaliteedi mõõdupuu ja arenguruumi on kõigil lõpmatuseni. Kõik vestlused ei saa kunagi õnnestuda, samas arenguvestluse potentsiaal motiveerida ja anda inimestele tiivad, on väga suur. Arenguvestluse küsimused on vestluse õnnestumisel kesksel kohal, samas headest küsimustest ei piisa kaugeltki. Aga alustame algusest.

Paljud juhid seisavad vastu aastalõppu silmitsi erinevate vestluste läbiviimisega. Kord aastas toimuv põhjalikum arenguvestlus on kahtlemata oluline nii töötajale kui juhile endale ja lisab pisut pinget mõlemale poolele. See aga, milline tulemus vestlusel on, sõltub paljudest teguritest, kuid eelkõige siiski juhi seatud eesmärgist ja arenguvestluse läbiviimise oskustest.

Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.