Tööstusliider uuest välismaalaste seadusest: “Kõik, kes panustavad Eesti majandusse meie seaduste järgi, peaks olema siia teretulnud“

Kõige olulisem seadusemuudatus, mis ettevõtjaid puudutab, on ettevõtete kasumimaksu ärajäämine, ütles kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.

Töörändest rääkides ei tohi avalikkust hirmutada massiimmigratsiooniga, sest tööstus ei vaja masstööjõudu, vaid õppinud spetsialiste, ütlevad keemiatööstuse Chemi-Pharmi juhatuse esinaine Ruth Oltjer ja Pauligi Saue tehase juht Margus Üürike. “Kui töörännet juhitakse tasakaalukalt ja sihipäraselt, aitab see vältida tootmismahtude vähenemist ja hoida ettevõtteid Eestis tugevana,” kinnitas Üürike.

Eesti elamislube jagatakse vajaduspõhiselt, salaja pole siin praktiliselt võimalik elada ning pikemaks ajaks Eestisse jääda saamiseks tuleb olla kõigiti tubli inimene. Tegelik rändeküsimus seisneb muus, kirjutasid tööjõufirma Hansavest juht Denis Tolkunov ja jurist Nele Paluoja Äripäevas.

Meist igaüks on olnud koosolekul, kus slaidid vahetuvad, inimesed istuvad ümber laua, aga mõtted ei liigu. Midagi justkui toimub, kuid info kohale ei jõua. Sageli pole küsimus selles, mida tehakse, vaid kus seda tehakse – keskkond mõjutab meid rohkem, kui tunnistada tahame.