Tööjõueksperdid kummutavad välistööjõu sisserändega seotud hirmutavaid müüte

Üha rohkem Eesti ettevõtteid seisab silmitsi küsimusega, kuidas leida ja hoida tipptalenti. Tööjõupuudus, eriti spetsiifiliste oskustega ametikohtadel, on reaalsus pea igas sektoris.

Tööandjate keskliidu sõnul on tööjõupuudus nii tõsine, et isegi mõõdukalt suurenev sisseränne ei ole oht, vaid hädavajalik samm – just selleks, et maksta palka õpetajatele, arstidele ja hoida riiki töös.

Kuigi välismaalt töötajate värbamine on Eestist värbamisest keerukam, aeganõudvam ja kallim, peavad tööandjad seda erinevatel põhjustel tegema.

Eelmine aasta oli erakordne ning kui aasta alguses võis korraks kergemalt hingata, kuna koroonaviiruse keerulisem aeg oli jäänud seljataha, siis veebruaris alanud sõda pööras kõik pea peale, Finesta tegevjuhi ja tööjõuturu eksperdi Heikki Mäki sõnul ei ole kindlustunnet ja prognoosimise edu oodata ka sel aastal.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.