Kes saab 5000+ palka? Mitte ainult IT-spetsialistid
Kõrgeimad palgapakkumised ei koondu enam ainult IT-sektorisse. Üha selgemalt joonistub välja, et suurt tasu makstakse oskuste ja vastutuse kombinatsiooni eest.
Sooline palgalõhe on Eestis langenud ajalooliselt madalaimale tasemele, kuid see ei tähenda, et võrdne tasu oleks saavutatud. Statistikaameti andmed ja ökonomistide hinnangud viitavad sügavamatele struktuursetele põhjustele, millega organisatsioonid peavad tegelema.
Statistikaameti värske palgastatistika näitab, et 2025. aastal kasvas keskmine palk Eestis 5,6%. Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa hinnangul vedas palgatõusu eelkõige avalik sektor ning sama trend võib jätkuda ka tänavu.
Vabu ametikohti oli mullu neljandas kvartalis 8553, mis on viimase viie aasta väikseim näitaja. Samas langes viimaste aastate tasemest madalamale ka hõivatud ametikohade arv.
CVKeskus.ee analüüsis ligi 50 000 tööpakkumist, et selgitada välja ametid, kus konkurents on tänavu olnud sedavõrd nõrk, et tööd leida on mitu korda lihtsam kui Eesti tööturul keskmiselt.
Digitaalsed töövahendid on saanud personalitöö loomulikuks osaks. Kandideerimine, dokumentide allkirjastamine, siseinfo jagamine ja töötajate koolitamine liiguvad üha enam ekraanidele. Ometi ei tähenda see, et paberil poleks personalitöös enam kohta.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.