Eamets: palgakasvu veab avalik sektor, surve palku tõsta jätkub ka tänavu

Eesti majanduse järgmine kasvutsükkel ei sünni odavast tööjõust, vaid teadlikest oskustest ja nende targast rakendamisest, selgus arutelust, mis peeti majandusvisiooni konverentsil “Võidujooks tuleviku pärast”.

SEB värske majandusprognoosi järgi ootab Eestit 2026. ja 2027. aastal viimaste aastate kiireim majanduskasv. Kuigi rahvusvaheline ebastabiilsus püsib, paraneb inimeste kindlustunne ning palgatõus koos maksumuudatustega kasvatab töötajate ostujõudu märgatavalt.

Figure’i 2026. aasta prognoos näitab, et Balti riikide palgakasv on stabiliseerunud, kuid tööturu dünaamika liigub eri suundades. Analüütik Ilmar Põhjala kirjutab, et Eesti tööandjad keskenduvad ettevaatlikkusele ja kulude kontrollile, samal ajal kui Leedus nähakse rohkem ruumi kasvuks.

CVKeskus.ee andmetel kasvas töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik 2025. aastal ligi 6%, suurim hüpe toimus keskastmejuhtide ja tippspetsialistide seas, kus pakkumised kerkisid aastaga 13,6% ja ulatusid üle 3900 euro.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.