Eesti juhtide finantsteadmiste baas on madal

Taolise arusaama taga tundub tema sõnul olevat ühelt poolt teadmiste puudus ja teiselt poolt lihtne loogika: bilanss on tähtis asi ja tulud-kulud on ka tähtsad, küllap nad siis kokku käivad. Aga päris nii lihtne see paraku pole.

Ka terminoloogiale on Tinits otsustanud tavapärasest hoopis teisiti läheneda, esimestel koolituspäevadel ei tee ta finantskeelest juttugi. Sellised sõnad nagu aktiva, passiva, deebet, kreedit, konto, saldo on esimesel päeval lausa keelatud. Tuleb rääkida eesti keeles, mis teeb enamikule osalejatest asja lihtsamaks, asjatundjatele pakub aga tõsist väljakutset ja aeg-ajalt ka oma seniste arusaamade ümberhindamist. Koolitaja eesmärk on teha esmalt asi piltlikult ja sisuliselt selgeks ja alles siis öelda, kuidas asjatundjad üht või teist nähtust nimetavad. „Ei ole erilist mõtet rääkida ei deebetist, kreeditist ega mingisugustest kontodest enne, kui inimesed ei tea, mida need sõnad praktikas tähendavad. Muidu juhtub see, et kui sa magad ühe definitsiooni maha, siis on juba kogu ülejäänud jutt kasutu,“ leiab ekspert.

„Võtame näitena ühe korraliku tööstusettevõtte. Kust ettevõte raha saab? Omanikelt, võlausaldajatelt ja lõpuks ka klientidelt (vaata pilti). Aga kuhu ta selle raha paneb? Investeerib töövahenditesse (masinatesse, seadmetesse) ja kui need on olemas, siis on vaja objekti, mida töödelda (materjalid tooraine). Raha võib ka lihtsalt välja laenata. Enamasti kipub aga raha lihtsalt ära kuluma, läheb välja, ilma et midagi käegakatsutavat vastu saadaks. Kulud on midagi sellist, millest jäädakse ilma, bilansis on vastupidi. Bilanss on just see, mis võib küll muutuda ja teiseneda, aga on alles.“

„Finantsteadmiste kooli eesmärk on kaotada müstifikatsioon finantsmaailma ümbert. Arusaam, et seal, kus algab raamatupidamine, lõppeb loogika, on väga vale.“ Muheledes lisab Tinits, et kui juht õpib finantsmaailma mõistma, võib raamatupidaja elu keeruliseks minna, sest nüüd hakkab pealik aru saama, kuidas asjad tegelikult käivad.

Finants- ja majandusarvestus ei aita tema sõnul otseselt teenida, selleks on turundus ja strateegia, psühholoogia ja tehnoloogia. Küll aga aitab see juba teenitud rahast ilmajäämist vältida ning mõista, kui kulutatakse liialt ja investeeritakse üle või hoopis valedesse kohtadesse.

„Ma ei õpeta inimestele, kuidas raha teenida, ma õpetan, kuidas raha lugeda ja kuidas sellega ringi käia!“ ütleb Tinits. Numbreid vaadates võiks iga juht aru saada, milliseid samme tasub astuda ja mis toob ainult kahju. Tema sõnul peaks ärijuhil olema piisavalt teadmisi, et finantsjuhtimise valdkonnas võrdväärselt kaasa rääkida ja raamatupidamises orienteeruda.