Tallinna Lennujaama värbamis- ja personalipartner: tervist toetavad hüved peavad sobima vahetustega tööga

Tallinna Lennujaamas algab esimene väljalendude laine juba kell neli hommikul ning ligikaudu kolm neljandikku töötajatest töötab ööpäevaringsetes vahetustes. Osa inimesi töötab varahommikul, hilisõhtul või öösel, osa veedab pika päeva jalgadel ja osa arvuti taga.

Sellises töökeskkonnas ei saa tervise toetamine olla lihtsalt kena lisarida töökuulutuses või pikk nimekiri töötajaportaalis. See peab aitama inimesel oma tervise eest hoolt kanda ajal, mil tal seda tegelikult vaja on.

Tallinna Lennujaam on oma töötajatele tervisekindlustuse kasutamise võimalust pakkunud juba mitu aastat. Viimati sooviti senisest teadlikumalt hinnata, kas valitud lahendus sobib lennujaama ametikohtade ja töö eripäraga. Selleks võrreldi eri lahenduste sisu ja kasutusvõimalusi koos kindlustusvaldkonna spetsialistidega.

„Meie jaoks on oluline, et tervisekindlustus ei oleks lihtsalt üks hüve teiste seas, vaid sellest oleks töötajale päriselt abi. Meie inimesed töötavad väga erinevates rollides ja töökorraldusega ning seetõttu oli oluline leida võimalikult paindlik ja sisukas lahendus,” ütleb ASi Tallinna Lennujaam värbamis- ja personalipartner Sigrid Savest.

Eelarve oli valikut tehes oluline lähtekoht, kuid eesmärk ei olnud leida lihtsalt sobiva hinnaga pakett. IIZI aitas võrrelda eri lahenduste sisu, hüvitisi ja kasutusvõimalusi, et suunata sama eelarve nende teenuste katmiseks, millest töötajatel on kõige rohkem kasu.

„Maakler tegeleb tervisekindlustuse lahendustega iga päev ning oskab näha nüansse, mida meie ise ei pruugi märgata. Erinevaid lahendusi võrreldes saime paremini aru, millised teenused ja hüvitised on meie töötajate jaoks päriselt olulised ning kuhu tasub rohkem panustada,” selgitab Savest.

Tallinna Lennujaama jaoks tähendas sisukam lahendus seda, et füüsilise töö tegijatele oluliste teenuste, massaaži, füsioteraapia ja taastusravi, hüvitamise võimalust suurendati. Kontoritöötajate vajadused võivad olla teistsugused, kuid eesmärk oli leida lahendus, mis arvestaks võimalikult hästi kogu töötajaskonna vajadustega ja oleks sisukas.

Tervisekindlustus annab töötajale suurema vabaduse pöörduda tervisemure korral kiiremini spetsialisti poole. See on oluline olukorras, kus eriarsti vastuvõtule pääsemine võib võtta aega ning tasulise tervishoiuteenuse maksumus võib panna inimest abi otsimist edasi lükkama.

Tervisekindlustuse eest vastutav töötaja ei peaks seetõttu küsima ainult seda, millise limiidiga pakett on kõige soodsam. Olulisemad küsimused on: mis juhtub, kui töötajal avastatakse tervisekontrollis probleem või mure? Kas ta jõuab edasi uuringutele ja ravile? Kas inimene saab abi kasutada ka siis, kui tema tööpäev ei mahu tavapärasesse üheksast viieni rütmi?

„Vahetustega töötaja jaoks peab terviseabi olema kättesaadav tema tööelu arvestades. Paketti hinnates tasub vaadata kogu teekonda: kas töötaja saab esmase nõu, pääseb vajadusel uuringutele ja ravile ning kas teenust saab kasutada talle sobival ajal,” ütleb IIZI ravikindlustuse ekspert Eeva Arnover.

Lennujaama ravikindlustuse lahenduses sisaldub ka digikliiniku teenus, mida saab kasutada seitse päeva nädalas. See annab töötajale võimaluse saada esmase tervisenõu, pikendada retsepti või lahendada lihtsama tervisemure ajal, mis sobib tema töögraafikuga. Kui tervisemure vajab uuringuid, eriarsti abi või taastusravi, peab lahendus toetama ka järgmisi samme.

Tallinna Lennujaama jaoks on tervisekindlustus üks osa laiemast tervise ja heaolu tervikust. Töötajatele pakutakse ka spordi- ja tervisetoetust, töötervishoiuteenuseid, vaktsineerimist, nägemisvahendite kompensatsiooni, liikumisvõimalusi ning vaimse tervise tuge.

Need võimalused aitavad tervist hoida ja ennetusega tegeleda, kuid tervisemure tekkides on vaja ka võimalust jõuda uuringule, eriarsti juurde, taastusravisse või ravile.

„Kui töötajal on valu, vigastus või tervisekontrollis ilmnenud probleem, ei lahenda seda üksi heaoluteenus. Sel juhul on vaja pääseda uuringule, eriarsti juurde, taastusravisse või ravile,” ütleb Arnover.

„Paketti ei tasu valida üksnes suure limiidi või pika teenuste nimekirja järgi. Alustada tasub töötajate töö iseloomust, tööajast ja tagasisidest ning vaadata, milliseid teenuseid nad vajavad ja kas kindlustuse tingimused võimaldavad neile päriselt ligi pääseda. Füüsilise töö puhul võivad olulised olla näiteks füsioteraapia ja taastusravi; mõnes teises kollektiivis hambaravi, vaimse tervise abi või ravimikulud,” selgitab Arnover.

Kõrge hüvitislimiit või pikk teenuste loetelu ei tähenda veel, et töötaja saab vajalikku abi. Pakett võib pakkumiste võrdluses hästi välja näha, kuid töötaja jaoks loeb eelkõige see, kas tema tervisemure on tegelikult kaetud, millistel tingimustel ta abi saab ning kas teenus sobib tema tööeluga.

Tallinna Lennujaamas korraldati tervisekindlustuse tutvustamiseks eraldi infotund, kus töötajad said ülevaate selle sisust ja eri hüvitiste kasutamisest. See on oluline osa lahendusest: tervisehüve loob väärtust alles siis, kui töötaja teab, millal ja kuidas sellest abi saada.

„Meie jaoks ei ole oluline ainult hüve pakkumine, vaid aidata töötajal sellest päriselt kasu saada. Töötajad on tervisekindlustuse võimaluse hästi vastu võtnud ja oleme saanud juba palju positiivset tagasisidet. Edaspidi soovime kasutuse ja tagasiside põhjal paremini mõista, millised teenused on meie inimestele kõige vajalikumad ning kas on midagi, mida saaksime veel paremini teha,” ütleb Savest.

Tallinna Lennujaama lahendus ei ole universaalne retsept igale tööandjale. Kontoris võivad suurimat mõju avaldada vaimse tervise tugi või füsioteraapia, vahetustega tööd tegevas organisatsioonis arstiabi kättesaadavus ning füüsilise töö puhul taastusravi ja kiire pääs spetsialistini. Õppetund on sama: ravikindlustust ei tasu valida pelgalt hinna, suure limiidi või pika teenuste nimekirja järgi, vaid lähtuda sellest, millist abi töötajad oma töö ja elurütmi tõttu tegelikult vajavad.