“Inimesed pole probleem – süsteem on.” Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte nähtamatu mootor
Sageli arvatakse, et kvaliteedijuhtimine tähendab vaid riiulis tolmu koguvat käsiraamatut või sertifikaadi hoidmist. Tegelikult on see aga ettevõtte süsteemse toimimise vundament, mis aitab hoida protsessid efektiivsed, kliendid rahul ja “kodu korras”.
Saatejuht Helen Klettenberg ja kvaliteedijuhtimise ekspert Silja Nurmse.
Foto: Rain Jüristo
Kvaliteedijuhtimise ekspert Silja Nurmse rõhutab, et inimesed ei ole kunagi probleem, süsteem on probleem. “Kvaliteedijuhtimine peab jõudma tegevjuhi pähe. Juht peab olema huvitatud protsesside parendamisest.”
Saates “Fookuses: tark tööstus” pakume kuulamiseks nelja lõiku viimasel sügis- ja kevadhooajal salvestatud saadete nendest hetkedest, kus on fookuses muudatuste juhtimine ja inimesed.
Kai Saard käis töövarjuks parima juhi konkursi finalistil!
Kuidas juhitakse Eestis rahvusvahelist tehnoloogiahiidu, kus töötavad inimesed enam kui 70 rahvusest? Milline on juhi vastutus keskkonna, inimeste ja äri ees?
Olen pea veerand sajandi jooksul saanud töötada personalijuhina väga erinevates organisatsioonides ja väga erinevate juhtidega. Mitte keegi neist ei ole õppinud juhtimist. Juhiks on saadud enamasti tugeva ekspertsuse tõttu oma valdkonnas, tänu silmapaistvatele organisatoorsetele võimetele või muudele isikuomadustele, mis on toetanud karjääriredelil ülespoole liikumist.
Eestis veel vähetuntud tugevuspõhine juhtimine toob tulemusi ja aitab vältida inimeste läbipõlemist, kirjutab Tele2 kliendiväärtuse kasvatamise analüütik Melody Nirk.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.