Olen pea veerand sajandi jooksul saanud töötada personalijuhina väga erinevates organisatsioonides ja väga erinevate juhtidega. Mitte keegi neist ei ole õppinud juhtimist. Juhiks on saadud enamasti tugeva ekspertsuse tõttu oma valdkonnas, tänu silmapaistvatele organisatoorsetele võimetele või muudele isikuomadustele, mis on toetanud karjääriredelil ülespoole liikumist.
Kärt Kinnas, SMIT-i peadirektori asetäitja inimeste ja kultuuri valdkonnas
Foto: Meeli Küttim
Kuidas siis on – kas hea juhtimine saab juhtuda niisamuti, sellega teadlikult tegelemata? On seal vahet, kas tegeleda järjekindlalt juhtimiskvaliteedi arendamisega, kui juhid toovad omanikule niigi oodatud tulemuse?
Tulevikukindel organisatsioon sünnib seal, kus personalijuht suudab tasakaalustada vastandlikke ootusi – korraga ja samal ajal, kirjeldab personalitöö tunnustatud ekspert Maria Kütt.
Hea juhtimine ei tugine käsuliinidele ega pidevale kontrollile, vaid lähtub usaldusest ja oskusest lasta inimestel ise oma tööd teha. “Ma käin mööda vanglaid ja sõidan vajadusel ka tunniajaseks vestluseks Tallinnast Tartusse,” ütles tänavune avaliku sektori uuendusmeelseim juht.
Ka kõige paremini kokkutöötaval tiimil võib aeg-ajalt pind jalge all kõikuma lüüa. Selleks ei ole sageli palju vaja, piisab vaid väikestest ja pealtnäha märkamatutest teguritest, mis ühel hetkel saavad tujurikkujateks.
Kohtla-Järvel asuv TNC-Components on üks suurimaid mööblikomponentide, köögi- ja vannitoamööbli ning garderoobide tootjaid Eestis. Selles, et üle 20 aasta tegutsenud ettevõte saaks usinalt kasvada ja areneda, on oma roll ka töötukassa Ida-Virumaa osakonnal. Just nende abil leitud inimestega on tänaseks täidetud suurem osa töökohtadest, mida on ettevõttes ühtekokku 115.