Kuidas töötajate teadmisi eksamiärevuseta kontrollida?

Uuringud on välja toonud, et küsimustele vastajad ei suuda keskenduda pärast 15-minutilist testi täitmist ning vastaja hakkab vigu tegema. Keskendumisraskuste tõttu ei kinnistu ka õpitud teadmised, vaid aju töötab kaitserežiimis, kus eesmärgiks on küsimustik nö kaelast ära saada.

Teise suure puudujäägina teadmiste omandamises tuuakse välja, et tagasisidesse ei suudeta süveneda. Kui töötajale antakse pärast mahuka testi täitmist tagasiside kõikide küsimuste kohta korraga, jääb talle reeglina meelde vaid mõni üksik eksimus.

Lisaks ollakse juba enne testi negatiivselt meelestatud, sest ei leita aega pikkadele küsimustikele vastamiseks või kardetakse eelseisvat stressi. Kui inimene on kaitsepositsioonis, siis ta ei suuda uusi teadmisi efektiivselt omandada.

Teadlased on uurinud ja võrrelnud erinevaid õppemeetodeid ning toonud välja, millised on kõige tähtsamad asjaolud uute teadmiste omandamisel. Oluliseks eelduseks on avatud meelestatus ning madal stressitase. Pingeolukorras on uute teadmiste omandamine peaaegu võimatu: tööle hakkavad inimese kaitserefleksid, mida võib looduses toimuvaga võrrelda kui „võitle või põgene“ olukorraga. Seega, uute teadmiste omandamise eelduseks on mänguline lähenemine, kus inimene on konstruktiivne ja avatud uutele mõtetele.

Uute teadmiste omandamise puhul tuuakse välja kolm olulist aspekti. Esiteks, inimene omandab uusi teadmisi oluliselt efektiivsemalt igapäevaste väikeste kogustena, mitte ühe mahuka õppetöö „spurdiga“. Igapäevane informatsiooniannus võimaldab seda põhjalikumalt analüüsida ja salvestada.

Teise aspektina tuuakse välja pidevat teemavahetust: uue informatsiooni kinnistumisele aitab kaasa, kui vahepeal tegeleda muude teemadega ning mõne aja möödudes taas õpitava juurde naasta. Pidev kontekstivahetus aitab luua tugevamaid sidemeid uue ja olemasoleva informatsiooni vahel.

Kolmanda ja kõige olulisemana mainitakse uute teadmiste pidevat kasutamist. Kui inimesel on võimalik õpitud teadmisi praktikas rakendada ning teadmiste abil probleeme lahendada, aitab see õpitut oluliselt paremini omandada. Seda on oluline silmas pidada näiteks küsimuste koostamisel. Küsimus tuleb esitada selliselt, et vastajal on võimalik õpitud teadmiste abil lahendada mingi ülesanne, mitte lihtsalt kontrollida fakti teadmist.

Teadmiste hindamise läbiviimiseks on palju tehnilisi abivahendeid alates näiteks Moodle-st ja lõpetades Google Formsiga, kus küsitluste loomine on paindlik. Kahjuks ei ole enamik selliseid tööriistu vastaja jaoks kuigi mugavad ega lahenda eeltoodud kitsaskohti. Üks vähestest töövahenditest, mis vastaja jaoks teadmiste hindamises osalemise murevabaks teeb, on eestlaste loodud SOKET.