Autor: Tiit Hallas • 18. november 2019

Selleks, et koolituste info kinnistuks ja tööandja saaks hinnata teadmiste taset, tuleb uusi omandatud oskusi ka testida. Teadmiste kontrollimine on tänapäeval lahendatud sarnaselt koolitamisele: töötajad ei käi enam klassis eksameid tegemas, vaid teadmisi kontrollitakse digitaalselt. Hindamise lihtsustamiseks kasutatakse reeglina valikvastustega küsimusi.

Korraldusliku poole pealt on selline digitaalne teadmiste hindamine kindlasti klassiruumi eksamitest oluliselt efektiivsem. Küll aga on vastaja jaoks tegemist arvestatava stressiga, sest eksamiolukord on ebamugav ka täiskasvanud õppijale.

Teadmiste kontrollimine tekitab vastumeelsust

Paljudes uuringutes on jõutud järeldusele, et tänu tehnoloogia arengule ja pidevale infohulga kasvule, on inimeste keskendumisvõime oluliselt vähenenud. On leitud, et inimese keskendumisvõime on juba alla 8 sekundi. Seega, ei maksa üllatuda, et näiteks järjest 20 küsimusele vastamine võib töötaja jaoks muutuda vastumeelseks ning stressitekitavaks. Seda eriti siis, kui küsimustiku täitmiseks on lisatud ka ajaline piirang.

Uuringud on välja toonud, et küsimustele vastajad ei suuda keskenduda pärast 15-minutilist testi täitmist ning vastaja hakkab vigu tegema. Keskendumisraskuste tõttu ei kinnistu ka õpitud teadmised, vaid aju töötab kaitserežiimis, kus eesmärgiks on küsimustik nö kaelast ära saada.

Teise suure puudujäägina teadmiste omandamises tuuakse välja, et tagasisidesse ei suudeta süveneda. Kui töötajale antakse pärast mahuka testi täitmist tagasiside kõikide küsimuste kohta korraga, jääb talle reeglina meelde vaid mõni üksik eksimus.

Lisaks ollakse juba enne testi negatiivselt meelestatud, sest ei leita aega pikkadele küsimustikele vastamiseks või kardetakse eelseisvat stressi. Kui inimene on kaitsepositsioonis, siis ta ei suuda uusi teadmisi efektiivselt omandada.

Mis on uute teadmiste omandamise eelduseks?

Teadlased on uurinud ja võrrelnud erinevaid õppemeetodeid ning toonud välja, millised on kõige tähtsamad asjaolud uute teadmiste omandamisel. Oluliseks eelduseks on avatud meelestatus ning madal stressitase. Pingeolukorras on uute teadmiste omandamine peaaegu võimatu: tööle hakkavad inimese kaitserefleksid, mida võib looduses toimuvaga võrrelda kui „võitle või põgene“ olukorraga. Seega, uute teadmiste omandamise eelduseks on mänguline lähenemine, kus inimene on konstruktiivne ja avatud uutele mõtetele.

Uute teadmiste omandamise puhul tuuakse välja kolm olulist aspekti. Esiteks, inimene omandab uusi teadmisi oluliselt efektiivsemalt igapäevaste väikeste kogustena, mitte ühe mahuka õppetöö „spurdiga“. Igapäevane informatsiooniannus võimaldab seda põhjalikumalt analüüsida ja salvestada.

Teise aspektina tuuakse välja pidevat teemavahetust: uue informatsiooni kinnistumisele aitab kaasa, kui vahepeal tegeleda muude teemadega ning mõne aja möödudes taas õpitava juurde naasta. Pidev kontekstivahetus aitab luua tugevamaid sidemeid uue ja olemasoleva informatsiooni vahel.

Kolmanda ja kõige olulisemana mainitakse uute teadmiste pidevat kasutamist. Kui inimesel on võimalik õpitud teadmisi praktikas rakendada ning teadmiste abil probleeme lahendada, aitab see õpitut oluliselt paremini omandada. Seda on oluline silmas pidada näiteks küsimuste koostamisel. Küsimus tuleb esitada selliselt, et vastajal on võimalik õpitud teadmiste abil lahendada mingi ülesanne, mitte lihtsalt kontrollida fakti teadmist.

Kuidas töötajate teadmisi kontrollida?

Teadmiste hindamise läbiviimiseks on palju tehnilisi abivahendeid alates näiteks Moodle-st ja lõpetades Google Formsiga, kus küsitluste loomine on paindlik. Kahjuks ei ole enamik selliseid tööriistu vastaja jaoks kuigi mugavad ega lahenda eeltoodud kitsaskohti. Üks vähestest töövahenditest, mis vastaja jaoks teadmiste hindamises osalemise murevabaks teeb, on eestlaste loodud SOKET.

SOKET on veebikeskkond, mis on mugav nii vastajale kui ka küsimustiku koostajale. Küsitluse loomine on lihtne ja keskkond annab hea statistilise ülevaate vastatud küsimuste osas. SOKET saadab vastajale e-kirjaga vaid ühe küsimuse päevas, muutes teadmiste hindamise väikesteks „ampsudeks“. Küsimusele vastamine võtab aega ainult mõne minuti ning selleks ei pea vastaja kuhugi sisse logima. Vastata saab kasvõi liftis või bussi oodates, sest kõik toimub mugavas e-keskkonnas.

Peale vastamist saab osaleja kohe tagasisidet, kuidas tal läks. Lisaks näeb ka oma senist vastamise statistikat kogu küsimustiku osas. See muudab vastamise mänguliseks ja tekitab hasarti. Kuna tagasiside on kohene ja piisavalt lühike, saab vastaja sellele paremini keskenduda ning sellest õppida. Praktika on näidanud, et SOKET tekitab mõnusat arutelu kolleegidega ka kohvinurgas. Arutletakse küsimuste ja vastusevariantide üle, mitte selle üle, et küsitlus oli talumatult pikk. Selline sisukas arutelu soodustab omakorda uute teadmiste paremat kinnistumist.

SOKETi eeliseks on ka see, et igapäevaste küsimuste tõttu pikeneb periood, mil vastaja teemale mõtleb. Näiteks 25 küsimuse puhul mõtleb vastaja pea kuu aega järjest iga päev küsimustiku teemale ja püüab leida vastuseid. See on jällegi oluliselt tulemuslikum kui näiteks ühekordne pikk test, mis ei pruugi töötajal nädala möödudes enam meeleski olla.

Hindamiste korraldajale avaneb statistiline ülevaade osalejate edukusest ning küsitluse lõpus luuakse hindamisest raport koos põhjaliku kokkuvõttega kogu hindamise läbiviimise ja tulemuste kohta.

Igale hoolivale ettevõttele on tema töötajate teadmiste kõrge tase oluline. Selleks, et teadmiste hindamist korraldada lihtsalt, mugavalt ja stressivabalt, saab kasutada SOKETi e-testide terviklahendust. Huvi korral vaata lähemalt www.soket.ee.