Üha sagedamini paluvad tööandjad kandidaatidel teha mahukaid koduseid ülesandeid, ent kui tööandja saab väärtust ja kandidaat ei saa tasu ega tunnustust, tekib õiglane küsimus: kas see on eetiline ja seaduslik?

- HR Agentuuri personaliekspert Jaanika Tammekänd on hämmingus, kui palju tasuta väärtust ettevõtetele kodutöö sildi all päevast päeva luuakse, ja imestab, kuidas saab niisugune olukord õiguslikult reguleerimata olla.
- Foto: JAKE FARRA
Teemat avab personaliekspert Jaanika Tammekänd, kes juhib tähelepanu sellele, et töövaatluse ja proovipäeva vahe on seaduses selgelt kirjas – kui kandidaadi panus loob ettevõttele väärtust, peab see olema tasustatud. Kodutööde praktika muudab aga piiri häguseks ning tõstatab küsimuse, kas tegemist pole mitte varjatud proovipäevaga, mille eest tööandjad vastutust ei võta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
MTA tuletab ettevõtjatele meelde, et töötamise registris tuleb igasugune lisatööjõud registreerida ning deklareerida töötajatele makstud palk. Suuremat rõhu paneb amet nüüd ka noorte teavitamisele ja selgitustööle seoses ümbrikupalgaga ja riskidega, mis on sellega kaasnevad.
Töölepingu seadus proovitööd ei reguleeri, nii et seni on peetud võimatuks töötajaid enne nende tööle võtmist tasustamata proovipäevale võtta.
Ettevõtjad, kes ei soovi võõrale mõnepäevase töötamise eest 3,5 kuupalka maksta, peaksid METI personaliabi tegevjuhi Tiit Kruusalu sõnul järgneva läbi lugema. Kruusalu paljastab töölepinguseaduses augu, millesse kukkumist peaks iga tööandja ja personalijuht teadlikult vältima.
PwC Eesti personalijuhi Alice Ligi sõnul on noorte tööturule sisenemine tööandjate jaoks paras proovikivi – neil on hoopis teistsugused ootused kui varasematel põlvkondadel.