Ehitades tulevikku: Baltic Workboats ja töötukassa loovad Saaremaa laevaehituse uut põlvkonda

Inspireeritud inimeste ja oskustööliste leidmine on täna keeruline igas sektoris. See oli ka põhjus, miks BWB oma murega Eesti Töötukassa poole pöördus ning koostööni viis – töötukassa aitas leida ja koolitada uusi töötajaid ning samal ajal parendada juba töötavate inimeste teadmisi.

“Laevaehitus on spetsiifiline valdkond, kus nõutavad oskused ei ole universaalsed,” selgitab ettevõtte personalijuht Kadi Maripuu. “Töö nõuab täpsust, tehnilist taiplikkust ja praktilist mõtlemist. Kui metalliettevõttes on näiteks keevitaja töö suunatud eelkõige konstruktsioonidele, siis laevaehituses lisandub sellele veel täiendav mõõde – merekeskkonna eripärad, ohutus, suured koormused ja materjalide vastupidavus.”

Töötukassa Saaremaa osakonna tööandjate konsultant Tiiu Kilumets meenutab, et koostöö sai alguse 2022. aasta lõpus, kui Eesti Meretööstuse Liidu eestvedamisel toimus ühine kohtumine töötukassa, Kuressaare Ametikooli ja Baltic Workboatsi vahel. Arutelu keskmes oli akuutne probleem – oskustööliste, just eeskätt keevitajate puudus. “Ettevõte kasutas sel ajal oluliselt renditööjõudu, kuid soovis leida lahenduse, kuidas kasvatada oma töötajate järelkasvu Saaremaal kohapeal,“ räägib Kilumets. „Koos Ametikooliga panime kokku keevitaja algõppeprogrammi, mille sisu ja tempo kujundati vastavalt Baltic Workboatsi vajadustele.”

Kuressaare Ametikool tegi projekti nimel suuri samme – soetati uusi seadmeid, kohandati ruume ja kaasati praktikajuhendajaid. Koolitus kestis mitu kuud ning sisaldas nii teoreetilist osa kui ka nädalast praktikaperioodi Baltic Workboatsi tehases, kus osalejad said töö käigus näha ja kogeda laevaehituse reaalsust.

Kadi Maripuu sõnul oli see just see, mida ettevõte vajas. “Töötukassa aitas meil jõuda inimesteni, kes tahtsid õppida ja areneda. Mõned neist olid varem täiesti teistelt elualadelt, kuid leidsid meie juures uue suuna. Mitmed praktikal osalenud jäid ka tööle – see näitab, et koostööst sünnivad päriselt tulemused.”

Keevitajate koolitus tõestas, et süsteemne ja paindlik lähenemine töötab. Sealt edasi kasvas koostöö uuele tasemele – ettevõte ja töötukassa hakkasid mõtlema, kuidas veelgi paremini tööstuse arengut Saaremaal toetada.

Laevaehituse eripära seisneb selles, et vajatakse kindlate oskustega inimesi, näiteks laevaelektrikuid, laevamehaanikuid, hüdraulika- ja automaatikaspetsialiste. Selliste oskustega inimesi Eestis aga napib. Koolipingis saab küll vajalikud baasteadmised ja tehnilise ettevalmistuse, kuid tõelised oskused ja teadmised kujunevad alles praktika ja töö käigus. Seepärast ongi koostööst sündinud praktiline õpe väärtuslik.

“Sageli tuleb meil inimestele värbamispäevadel selgitada, et näiteks elektrik laevaehituses ei tegele ainult kaablite ühendamisega, vaid töötab koos projekteerijate ja automaatikute meeskonnaga, et tagada laeva kui autonoomse terviksüsteemi toimimine. See eeldab teistsugust mõtteviisi ja teadmisi,” kirjeldab Maripuu.

Baltic Workboats on korraldanud Eesti Töötukassaga koostöös värbamispäevi ja infotunde, kus tööotsijatele tutvustatakse nii ettevõtet kui ka konkreetseid ameteid. Paljudel on olnud just selline kohtumine karjäärimuutuse algus. “Meil on töötajaid, kes tulid kohale lihtsalt uudishimust, aga pärast infotundi otsustasid end ümber koolitada ja on nüüd meie põhimeeskonna liikmed,” räägib Maripuu.

Kui keevitajate koolitus osutus edukaks, pöördus Baltic Workboats koos Eesti Meretööstuse Liiduga 2024. aasta kevadel töötukassa poole uue vajadusega – sooviga koolitada laevaelektrikke.

“Elektrisüsteemide keerukus kasvab iga aastaga,“ selgitab Kilumets. “Ettevõte on hakanud tootma hübriid- ja täiselektrilisi laevu, kus nõutakse täiesti uusi teadmisi. Kohalikul tööturul neid spetsialiste praktiliselt ei ole.”

Pärast pikka otsingut leiti sobiv partner – TalTech Kuressaare kolledž, kes oli valmis koostama tööandja sisendi põhjal täiesti uue õppekava nimega “Elektrisüsteemid meretehnikas I”. Koolitusprogramm ühendab TalTechi akadeemilise teadmise ja Baltic Workboatsi praktilise kogemuse ning keskendub meretehnika elektrisüsteemide tööpõhimõtetele, diagnostikale ja energiatõhusatele lahendustele.

Koolitus algas 2025. aasta jaanuaris ning sellel osales 17 Baltic Workboatsi töötajat – praktiliselt kogu ettevõtte elektriosakond. „Töötukassa koolitustoetus oli siin võtmetähtsusega,“ ütleb Maripuu.“See aitas katta osa koolituskuludest ja tagas meie inimestele uued teadmised, mida koheselt rakendada oma igapäevatöös.”

Kilumetsa sõnul sobib laevaelektriku õpe ideaalselt ka neile, kes on varem läbinud elektriku baaskoolituse. Töötukassa kaudu pakuti neile võimalust jätkata erialase täiendusõppega tööle asununa. “See on paindlik mudel, mis võimaldab ettevõtetel arendada oma töötajaid vastavalt reaalsele vajadusele, mitte abstraktsele koolitusnimekirjale,” selgitab ta.

Baltic Workboats on töötukassa toetusmeetmeid kasutanud järjepidevalt, mitte ainult uute töötajate värbamisel, vaid ka olemasoleva personali arendamiseks.

Ettevõtte meeskonnad on osalenud IKT-täiendkoolitusel, Tööstusakadeemia programmis, Lean-Agile tootmisjuhtimise koolitusel ning Eesti keele õppes välismaalastest töötajatele. “Sellised koolitused ei ole lihtsalt lisategevus – need on osa meie strateegiast,“ märgib Maripuu.“Kui meie töötajad arendavad oma teadmisi ja mõistavad seeläbi paremini uute tehnoloogiate loogikat, suudame pakkuda oma klientidele veelgi innovaatilisemaid ja keskkonnasäästlikke laevu. See on võit nii töötajale, tööandjale kui kogu piirkonnale.”

Tänaseks on Baltic Workboats ja töötukassa koostööst kasvanud pikaajaline partnerlus, mis toetab nii ettevõtte kasvu kui Saaremaa üldist tööelu.

Ettevõte on loonud tehase territooriumile oma õppeklassid mehaanikutele ja laevaelektrikele, et pakkuda sisseelajatele ja praktikantidele praktilist koolituskeskkonda. Keevitajate õpe toimub kohapealses keevitusosakonnas, mida juhendavad ettevõtte kogenud töödejuhendajad. “Meie eesmärk on, et kõik, kes Baltic Workboatsi tööle tulevad, tunneksid, et nad saavad areneda ja midagi uut õppida,“ ütleb Maripuu. “Töötukassa aitab meil seda visiooni ellu viia – toetades nii värbamist, koolitusi kui ka ümberõpet.”

Selline koostöö on heaks eeskujuks kõikidele tööandjatele. “Kui tööandja on valmis panustama ja meie saame pakkuda tuge, sünnivad tulemused, mis on püsivad ja kasulikud nii ettevõttele kui kogu piirkonnale,” sõnab Tiiu Kilumets.