Töötaja süüdistab tööandjat kiusamises ja ähvardab endale viga teha. Kuidas edasi?

Kui avalikkuse ette jõuab salvestis, kus personalijuht ütleb töötajale “I'm ready to kill you” või “You are f****d”, siis on selge, et tegemist ei ole professionaalse juhtimisega, ent vaadata tuleks ka konflikti üksikasjadest kaugemale, kirjutas Äripäevas töökiusu ekspert Merle Raun.

Töökiusust räägitakse üha enam, kuid praktikud hoiatavad, et mõiste kasutamine on ajas häguseks muutunud. Sageli nimetatakse töökiusuks ka olukordi, mis seda tegelikult ei ole. Valdkonna eksperdid arutasid, kust jookseb piir kiusu, vaidluse ja väärtuskonflikti vahel ning kuidas peaksid tööandjad selliseid olukordi ennetama ja lahendama.

Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultandi Johan Pastaruse sõnul ei vaja iga töökonflikt juhi sekkumist, ent kui erimeelsus hakkab mõjutama koostööd, tööõhkkonda või tulemusi, peab tööandja reageerima. Küsimus on tasakaalus – kuidas tagada töörahu, ilma et juht võtaks töötajatelt vastutuse oma käitumise eest.

Pea kõigisse töötajate esitatud töövaidluskomisjoni avaldustesse on sisse pikitud nõue moraalse kahju hüvitamiseks, kirjeldab tööinspektsiooni peadirektor komisjoni juhatajate tunnetuslikku hinnangut.

Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.