Kas tööandja tohib jälgida, mida töötajad tehisarule ette söödavad?

Töötaja sisestab ChatGPT-sse kliendilepingu, kolleegi isikuandmed või ettevõtte ärisaladuse. Kas tööandjal on õigus seda kontrollida? EY Law juht Gertrud Kalpus selgitas raamatupidamise teabevaras, millistel tingimustel võib tööandja jälgida töötajate tehisintellekti kasutamist ja kus jookseb piir lubatud kontrolli ning privaatsuse rikkumise vahel.

Helen RootsPersonaliuudised.ee juht

Gertrud Kalpus

Tehisintellekt on jõudnud kontoritöösse kiiremini, kui paljud tööandjad on suutnud selle kasutamiseks reegleid kehtestada. Koos uute võimalustega on tekkinud ka küsimused: kuidas kaitsta ettevõtte konfidentsiaalset teavet, vältida isikuandmete sattumist avalikesse AI-rakendustesse ning veenduda, et töötajad kasutavad töövahendeid nõuetekohaselt?

Gertrud Kalpuse sõnul ei tähenda uue tehnoloogia kasutuselevõtt, et tööandja peaks alustama õiguslikult puhtalt lehelt. Kuigi tehisintellekti kasutamise jälgimiseks ei ole kehtestatud eraldi reeglistikku, annavad olulisi suuniseid juba olemasolevad töötajate privaatsust ja isikuandmete töötlemist käsitlevad põhimõtted.

Tööandja kontrolliõigusel on piirid

Tööandjal on õigus määrata, milliseid tehisintellekti rakendusi töötajad tööülesannete täitmiseks kasutada võivad. Samuti saab kehtestada piiranguid sellele, millist teavet tohib nendesse keskkondadesse sisestada.

Hoopis keerulisemaks muutub olukord siis, kui tööandja soovib kontrollida töötajate AI-vestluste sisu. Kui sisestatud päringud sisaldavad töötaja, kolleegi või kliendi isikuandmeid, tuleb arvestada isikuandmete kaitse nõuetega.

Kalpus juhib tähelepanu, et siin on abi varasemast kohtupraktikast, mis puudutab töötajate videovalvet, tööalaste e-kirjade kontrollimist ja isiklike andmekandjate läbivaatamist. Nende juhtumite põhjal on kujunenud põhimõte, et tööandja kontroll peab olema põhjendatud, proportsionaalne ja töötajale ette teada.

Seejuures ei anna pelgalt tööandjale kuuluva seadme kasutamine piiramatut õigust tutvuda kõige sellega, mida töötaja seadmes teeb või talletab.

Ärialaste andmete kaitsmine vajab selgeid kokkuleppeid

Üks olulisemaid riske on konfidentsiaalse teabe sattumine avalikesse tehisintellekti rakendustesse. Näiteks võib töötaja tööülesannet lihtsustades sisestada AI-vestlusesse kliendilepingu, ettevõtte sisemise dokumendi või muu tundliku teabe, mõtlemata selle võimalikele tagajärgedele.

Tööandjal on õigus kehtestada ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks piiranguid ning rakendada põhjendatud kontrollimeetmeid. See ei tähenda aga, et kõigi töötajate AI-päringute pidev ja üldine jälgimine oleks automaatselt lubatud.

Seetõttu soovitab Kalpus tööandjatel enne kontrollimeetmete rakendamist läbi mõelda nii nende eesmärk ja ulatus kui ka töötajate teavitamine. Sama oluline on sõnastada arusaadavad kasutusreeglid ja teha need töötajatele teatavaks enne võimalike rikkumiste tekkimist.

Lisaks tuleb arvestada Euroopa Liidu tehisintellekti määrusest tuleneva tehisintellektialase kirjaoskuse nõudega. Töötajatele ei piisa üksnes keelatud tegevuste loetlemisest – nad peavad mõistma ka kasutatavate AI-süsteemide võimalusi ja riske.

Millal võib tööandja töötaja AI-päringuid kontrollida, mida õpetavad varasemad kohtuvaidlused ning millised reeglid aitavad vältida privaatsusrikkumisi ja ärisaladuse lekkimist?

Neid küsimusi käsitleb EY Law juht Gertrud Kalpus raamatupidamise teabevara värskes peatükis, kus ta jagab ka soovitusi tehisintellekti kasutamise ja kontrollimise reeglite kehtestamiseks ning selgitab, milliseid kohustusi seab tööandjatele Euroopa Liidu tehisintellekti määrus.