ohutus

Selleks, et hinnata tööohutuse majanduslikku mõju, ei pea olema tingimata teadlane –tööõnnetusega kokku puutunud juht teab, millised sekeldused ja ka otsesed kulutused toob kaasa mõne töötaja pikem eemalolek pärast juhtunut.

Tööinspektsioon kutsub tööandjaid pöörama suuremat tähelepanu töötajate juhendamisele ja väljaõppele.

Töötamine ilu- ja heaoluteenuseid pakkuvates ettevõtetes tundub sageli ohutuna ning enamasti ei osata sellises kohas töötamisel näha ohte tervisele. Päris nii see siiski ei ole – nagu igas muus töös esineb ka ilu ja heaolutöötajate töös ohutegureid, mis võivad nende tervist kahjustada.

Selle aasta 25. maist hakkab kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus. Uus määrus on otsekohalduv, mis tähendab, et koos riigisiseste rakendusaktidega hakkab see asendama ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Ehkki muutuvast andmekaitseõigusest on meedias üsna palju räägitud, on seni peamiselt fookuses olnud kliendiandmetega seonduv. Küsimused, mis puudutavad isikuandmetega ringi käimist töösuhetes, on aga jäänud suurema tähelepanuta. Milliseid muudatusi uus andmekaitseraamistik endaga kaasa toob ja mida peaks määruse valguses silmas pidama töösuhete kontekstis?

Tööinspektsioon kontrollis füüsilise ülekoormuse vältimist ning ohtlike kemikaalide kasutamist mööblitööstuse ettevõtetes. Kontrolliti 24 ettevõtet. Protokollidesse märgiti 123 rikkumist ning neist 19 kohta koostati ettekirjutus.

Kuvariga/arvutiga töötamine on saanud paljude inimeste ja elukutsete lahutamatuks kaaslaseks ning asendamatuks töövahendiks.