Töötervishoid ja tööohutus ilu- ja heaoluteenuseid pakkuvates ettevõtetes

Riskianalüüsi tegemine on kohustuslik igas ettevõttes, olenemata tegevusalast ja töötajate arvust. Ka ettevõttes, kus töötab üks töötaja, tuleb korraldada riskianalüüs. Riskianalüüsi ei tuleks teha ainult sellepärast, et tööinspektor nõuab, vaid riskianalüüsi käigus saab tööandja olulist infot töötajate töö ja töökeskkonna kohta. Kui riskid ja ohukohad on välja selgitatud, on võimalik võtta kasutusele meetmed riskide vältimiseks või vähendamiseks. Kui ei ole teada, mis töökeskkonnas halvasti on või millised ohutegurid töötajate tervist ohutustavad, ei ole võimalik probleeme ka lahendada. Kui panustada riskianalüüsi põhjalikku läbiviimisesse ja esilekerkinud probleemid lahendada, on edaspidi ohutu ja tervisthoidva töökeskkonna tagamine oluliselt lihtsam.

Kui tööandja tunneb, et tal puuduvad piisavad teadmised ja kogemused riskianalüüsi tegemiseks, on hea kaasata ettevõtteväline spetsialist, kes aitab töökeskkonnas esinevad riskid üles leida. Kuna tööohutuse ja töötervishoiu puhul on tegemist erialateadmisi eeldava teemaga, siis on mõistlik spetsialist kaasata. Reeglina ei hakata ju ise proovima raamatupidamist või maksuarvestust teha, pigem pöördutakse spetsialisti poole. Sama võiks teha ka töötervishoiu ja tööohutuse teemadel.

Siinkohal saab abiks olla ka tööinspektsioon, kes pakub tööandjatele tasuta nõustamist ettevõttes. Konsultatsiooniteenus on tööandjatele tasuta ja seda saab kasutada üle Eesti. Tööandjal on võimalik kutsuda kohale töökeskkonnakonsultant, kellega koos vaadatakse üle ettevõtte töökeskkond ja dokumentatsioon. Konsultant annab tööandjale soovitusi, mida võiks töökeskkonnas ja dokumentatsioonis muuta või parendada. Konsultant dokumente ja nende mustandeid ei koosta, kuid olemasolevad dokumendid on võimalik üle vaadata ja saada soovitusi, mida võiks teistmoodi või paremini kajastada. Konsultatsiooniteenusest saate rohkem lugeda tööinspektsiooni koduleheküljelt.

Töö planeerimine aitab ennetada tervisekahjustusi

Kuna massööri töös füüsilist koormust vältida ei ole võimalik, siis saab ülekoormus ohtu vähendada töö planeerimisega. Näiteks on ju teada, kui mitu massaaži üks massöör tööpäeva jooksul teeb, ja sellest tulenevalt on võimalik saada infot, et töötaja teeb püsti seistes füüsiliselt rasket tööd tööpäeva jooksul kuus tundi. Samuti puutub ta selle kuue tunni jooksul kokku õlidega, mis võivad olla ärritavad. Sellest tulenevalt on võimalik panna paika puhkepausid ja vajadusel muuta töö mahtu (näiteks teeb massöör päevas kuue massaaži asemel viis). Puhkepauside ajal on võimalik ka tööruumi õhutada, et järgmist tööd ei peaks alustama umbses ruumis. Kindlasti ei soovi ka klient umbses ruumis viibida.

Spaade ja sanatooriumide töötajad puutuvad tihti kokku ohtlike kemikaalidega

Spaades ja sanatooriumites lisandub veel üks oluline ohutegurite grupp – ohtlikud kemikaalid, mida kasutatakse basseinide vee puhastamiseks. Tegemist on reeglina ohtlike kemikaalidega, mille valel kasutamisel võib juhtuda õnnetus. Pea igal aastal võime meediast lugeda, kuidas inimesed on veekeskusest või ujulast evakueeritud, sest veepuhastamiseks kasutatavaid kemikaale on käideldud valesti ja kemikaalide aurud on sattunud kohta, kus inimesed liiguvad. Selleks, et taolisi olukordi ära hoida, tuleb teada, milliste omadustega kemikaale kasutatakse, millised on nende kemikaalide võimalikud tervisemõjud ja kuidas ennast nende mõju eest kaitsta.

Selle info leiab kemikaali ohutuskaardilt, mille saab kemikaali tarnijalt (müüjalt). Ohutuskaart peab olema eestikeelne. Selleks, et ohutuskaardist kasu oleks, tuleb seda ka lugeda. Pahatihi näeme ettevõtteid, kus on ohutuskaardid küll olemas, kuid neid ei ole keegi läbi lugenud ega tea, kuidas konkreetset kemikaali tuleb ohutult kasutada. Ohutuskaardilt saab muuhulgas info, milliseid isikukaitsevahendeid tuleb kemikaali käideldes kasutada. Näiteks millisest materjalist kindaid kasutada või millist hingamisteede kaitsevahendit kasutada. Ohutuskaardi 8. jaos välja toodud isikukaitsevahendite kasutamine on kohustuslik – seega kui ohutuskaardil on kirjas, et kasutada tuleb kaitseriietust, siis tuleb kaitseriietus soetada ja jälgida, et töötaja selle ka selga paneks.