Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Iga tööohutusse investeeritud euro toob tagasi 2,2 eurot
Kõige otsesem kahju töötaja perspektiivist on tõenäoliselt tema kahjustatud tervis, kuid mõju kandub sageli edasi ka kolleegidele – kui on vaja leida asendaja – ning lõpuks kogu ettevõttele. Võimalik ületunnitöö suurendab omakorda meeskonna stressi, mis on uute õnnetusjuhtumite riskifaktor. Tegemist on mõnes mõttes nõiaringiga, mida saab muuta eelkõige igapäevase riskide juhtimisega.
Ettevõtte ühe peamise väärtuse, inimeste tervise ja elujõu hoidmisele aitab paljus kaasa teadvustamine, et tööohutusse investeerida on hädavajalik ning sealjuures ka majanduslikult kasulik. Eestis juhtus 2017. aastal 14 tööõnnetust päevas! Kokku registreeriti tööinspektsiooni andmetel 5184 tööõnnetust. Sealjuures selliste õnnetuste osakaal, kus töötaja peab vigastuse tõttu reaalselt töölt eemal olema, näitab kasvutrendi.
Täna on olemas meetodid, mis võimaldavad prognoosida, kuidas ohutusega tegelemine aitab ettevõtteid võimalikke suuremaid majanduslikke kahjusid vältida. Nii on näiteks analüüsitud, et iga euro, mille ettevõtted investeerivad tööheaolusse ja -ohutusse, toob ettevõttele tagasi keskmiselt umbes 1,3 eurot Eesti andmete põhjal ning rahvusvaheliste uuringute järgi keskmiselt lausa 2,2 eurot.
Eesti on hädas elementaarse ohutusega
Meie töökeskkonnas juhtunud õnnetused on sagedasti põhjustatud vähesest planeerimisest ja ennetamisest – üheks levinumaks põhjuseks on puudulik väljaõpe. Statistika andmete järgi toimub 36% kõigist tööõnnetustest töötajatega, kes on tööl olnud alla aasta. Juhtub, et ettevõtete töökeskkonna riskianalüüsid on kas puudulikud või ei taga esmajuhendamise kvaliteet piisavat ohutust.
Tööohutusega tegelemine sisaldab terviklikku ja süsteemset lähenemist – ohutust füüsilises keskkonnas ning ka vaimset tervist ja heaolu, mis tagab inimeste võimekuse ja tähelepanu kõige vajaliku elluviimiseks. Taustainfona on kasulik teada ka prognoose, mis viitavad, et peagi võib Euroopas olla haiguspuhkuse üheks peamiseks põhjuseks hoopis stress ja depressioon. Kujutage ette sellise trendi mõju tööohutuse tagamisele.
Seotud lood
Tugev ja motiveeritud meeskond ei sünni iseenesest – selle aluseks on selge ja argumendil põhinev suhtlus. Selge ja struktureeritud suhtlemine pole lihtsalt "tore omadus" – see on hädavajalik, et meeskond suudaks teha tõhusat koostööd, langetada informeeritud otsuseid ja tulla toime keeruliste olukordadega. Kui kommunikatsioon on kaootiline ja arusaamatu, siis võime olla kindlad, et probleemid kuhjuvad ja takistavad meeskonna edasiliikumist. Kuidas kujundada töökeskkond, kus iga tiimiliige tunneb end kaasatuna, väärtustatuna ja motiveerituna?
Enimloetud
3
Värske tööturu ülevaade aitab mõista, kuhu liigub tööturg ja palgariskid!
Viimased uudised
“Mind viis viisakus koolitajaks ühte Läti fintech-firmasse”
Üritused
Hetkel kuum
Värske tööturu ülevaade aitab mõista, kuhu liigub tööturg ja palgariskid!
Sotsid: uus töölepingu seadus murendab tööturu stabiilsust ja seab töötajate kindlustunde löögi alla
Sotsiaaldemokraadid hoiatavad: uus töölepinguseadus teeb töötajast odava ja õigusteta tööjõu.
Tervisekontrolli otsused on soovituslikud, kuid mitte alati kohustuslikud!
Vaata ettepanekuid! Suurim probleemrägastik töötervishoiuarstide puudus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele