Õpetajate tervisele ja ohutusele tuleb koolides suuremat tähelepanu pöörata

Koolides juhtub enim tööõnnetusi komistamise ja kukkumise tagajärjel. Seetõttu keskenduski sihtkontroll liikumisteede ohutusele. Tähelepanu pöörati ka töökohtade ergonoomiale, tervisekontrollidele ja töökeskkonna juhtimise süsteemi toimimisele.

Ligi pooles kontrollitud koolidest olid liikumisteed ohtlikud: esines ebatasasusi, trepiastmed või põrandakattematerjal oli katkine, koridorid alavalgustatud,  põrandal vedelesid juhtmed või oli koridorides liikumine takistatud. 12% koolides oli probleeme ventilatsiooniga: see oli kas liiga nõrk, liiga tugev või puudus üldse. Mitmes keemiaklassis puudus väljatõmbesüsteem. Probleeme esines ka tööruumide alavalgustusega. Tõsiselt jättis soovida töötajate tervisekontrolli korraldus, sest vaid 16% kontrollitud koolide töötajad olid käinud töötervishoiuarsti juures. Pea pooltes külastatud koolidest oli varasemalt juhtunud tööõnnetus. Paraku ei olnud mitte kõikjal tehtud õnnetusest järeldusi, kuidas sarnaseid olukordi tulevikus vältida.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul tuleb koolijuhtidel töökeskkonnale suuremat tähelepanu pöörata. „Nii mõneski koolis nägime probleeme, mille parandamine nõuab kooli omanikult investeeringut, et parandada katkised trepid ja tagada vajalik ventilatsioon. Samas saab paljud ohuolukorrad parandada ka väheste vahenditega, korjates vedelevad juhtmed maast ja hoides käiguteid vabana,” ütles ta. „Sihtkontrolli tulemustest edastasime ülevaate ka kohalikele omavalitsustele ning haridus- ja teadusministeeriumile. Ohutum töökeskkond õpetajatele vajab koolide omanike suuremat tähelepanu. Hoolimine õpetajate tervisest ja ohutusest loob turvalisemad olud ka õpilastele ning kooli külalistele,” lisas Maripuu.