12. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Minul on üks äriidee, mille realiseerimise korral saaksin endale suure tõenäosusega 3–4 kuu jooksul korraliku aastapalga välja teenida. Tegevus oleks igati seaduslik ja maksud makstud. Ometigi ei kavatse ma oma äriideed realiseerida eetilistel kaalutlustel ja ka seetõttu, et ilmselt oleks ainult aja küsimus, millal osa ettevõtjaid minu tabamiseks pearaha välja käivad. Sellest hoolimata peaksid kõik ettevõtjad, kes ei soovi võõrale inimesele mõnepäevase töötamise eest 3,5 kuupalka maksta, selle jutu hoolega läbi lugema.

Proovipäev kui töötaja äriidee

Oletame korraks, et otsustan kontoris arvuti taga istumise asemel midagi muud teha. Leian selleks tööportaalide kaudu ametikoha, kus erilist kvalifikatsiooni ei nõuta, ja pakun ennast tööle. Näiteks ehitusele abitööliseks või puhastusteenindajaks. Või teatud kaupluseketi saalitöötajaks. Leian valdkonna, kus tööpakkumine ületab nõudluse ja kuhu ollakse valmis avasüli igaüht vastu võtma. Neid kohti on meil Eestis kahjuks liiga palju. Loomulikult nõustun tegema proovipäeva või -päevi.

Kuna minu tegelik eesmärk ei ole jääda tegema madalapalgalist tööd, siis proovipäeva(de) tulemus on negatiivne ja suure tõenäosusega saadab tööandja mu mingit tasu maksmata minema. Arvestades asjaolu, et proovipäevad ei ole seadusega lubatud ja inimese tööle lubamisega loetakse tööleping sõlmituks, esitan avalduse töövaidluskomisjonile, nõudes mind proovipäevale lubanud tööandja käest 3,5 kuupalga suurust hüvitist. Vägagi suure tõenäosusega mõistetakse see raha minu kasuks ka välja.

Kuidas see võimalik on?

Aga vägagi lihtsalt. Oma töösuhte tõendamiseks esitan töövaidluskomisjonile oma telefoniga tehtud selfie- pildid, kus kuupäevad-kellaajad ja ka mõni kolleeg ehk tööhoos peale on jäänud. Võimalik, et mul on ka mõni e- kiri, kus tööandjaga proovipäeva aega või tingimusi täpsustan.

Töölepingu seadus annab juhised palga määramiseks, kui palgakokkulepet ei suudeta tõendada. Selleks on sarnastel asjaoludel harilikult makstav tasu ehk siis sama palk, mis teistel tööandja juures sama tööd tegevatel töötajatel. Abiks on ka statistikaameti andmed. Mõlemad variandid on seniste kohtupraktika näidete toel töötavad.

Kuna töösuhe on tõendatud minu tööleasumisega ebaseaduslikul proovipäeval, siis hakkas mul sellest hetkest jooksma katseaeg, mille lõpetamisest tuleb 15 kalendripäeva ette teatada või see aeg rahaliselt hüvitada. Kuna minu töösuhe lõpetati pärast proovipäeva nõuetekohase ülesütlemisavalduseta, siis on töösuhte lõpetamine tühine. Töövaidluskomisjon lõpetab minu avalduse peale töölepingu ise ja mõistab vastavalt seadusele tööandjalt minu kasuks välja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise.

Isegi kui hüvitist arvestatakse ainult miinimumpalga pealt, on 1–3-päevase töötamise eest 1505 € brutos (3,5 x 430 €) täitsa arvestatav sissetulek. Maksud ka makstud!

Ettevõtliku inimesena oleksin ma selleks ajaks, kui asi töövaidluskomisjonis arutusele tuleb, jõudnud sama skeemi kasutada juba 6–7 eri ettevõttes. Või palganud endale tankistid, kes minu instrueerituna üle Eesti sama skeemi kasutavad.

Kordan veel, et mina nii ei tee, aga on aja küsimus, millal töötajate teadlikkus tõuseb ja keegi teine sama „ärimudelit” soovib kasutada. Iga ettevõtja võtab oma äririskid ise, ka selle, mis kaasneb ebaseaduslike proovipäevadega. Kindlam on loobuda proovipäevadest ja vormistada kohe alguses korrektne tööleping, mis vastab konkreetse tööandja vajadustele nagu rätsepaülikond. Selliseid ettevõtjaid aitame hea meelega ja boonusena anname ka nõu, kuidas töötajat ilma keelatud proovipäevadeta töökohale proovida.

Allikas: Sekretär.ee

Autor: Tiit Kruusalu, METI personaliabi tegevjuht