Suitsuruumist sai võimlemisruum

Suitsuvaba asutusena on end defineerinud ka Ida-Tallinna Keskhaigla, kus  töötab pea 2700 inimest ning viibivad iga päev ka sajad ja tuhanded patsiendid.

„Tervishoiuteenuste osutajana on Ida-Tallinna Keskhaiglal väga oluline olla ise hea eeskuju, hoolida ja kaitsta kaastöötajaid, patsiente ja külastajaid passiivse suitsetamise eest,” ütles haigla turundusosakonna juhataja Inge Suder, kelle sõnul alustati eesmärgi poole liikumist 2005. aastal, mil koostati ülevaade töötajate suitsetamisharjumustest. „Paar aastat hiljem vähendasime suitsetamiskohtade arvu ja 2009. aastal kehtestasime nõude, mille järgi oli suitsetamine lubatud vaid haigla õuealal. Järgmine samm oli haigla juhtkonna otsus muuta haigla suitsuvabaks 2011. aasta 1. septembrist.”

Avalikkust ja töötajaid teavitati otsusest ulatusliku kampaaniaga: plakatid, flaierid, teavitus kodukorra muutumisest ja nõustamisteenuste võimalusest. Töötajaile pakuti võimalust osaleda koolitustel, mis käsitlesid tubaka tarvitamise ohtusid ja suitsetamisest loobumist, samuti pakuti nõustamisteenust, ka plaastreid ja nätsu loobumisvaevuste leevendamiseks. Lisaks motiveeriti töötajaid siseveebis leiduva infomaterjaliga. Loodi e-postiaadress, millele saab saata suitsetamisega seotud probleemikirjeldusi ja tähelepanekuid. Käivitati vabatahtlik mentorlus – kolleegi toetamine suitsetamisest loobumisel. Üksuste hooned ja territooriumid on tähistatud märgistusega „Oleme suitsuvaba haigla!”, „Suitsuvaba haigla ala” ja „Viibid suitsuvaba haigla territooriumil. Meil on suitsetamine keelatud!”.

„Meie tegevus on olnud viljakas: 2009. aasta küsitluse põhjal oli personali suitsetamislevimus 25%, 2011. aastal 18%. Haiglal on eesmärk vähendada 2017. aastaks suitsetamislevimust veel 1% võrra. Teeme selleks järjepidevalt teavitustööd nii personali kui patsientide seas. Oleme muutnud suitsetamise haiglas ebamugavaks, samas pakume igakülgset toetust neile, kes on teinud otsuse suitsetamisest loobuda,” rääkis Suder, kelle sõnul on probleemkoht selles, et patsiente saab küll teavitada, kuid mitte keelata neil haigla välisterritooriumil suitsetada. „Püüame reageerida vastavalt olukorrale ja edasiste tegevustega suurendada teadlikkust, et ITK territooriumil suitsetamist ei aktsepteerita.“

Positiivsed märgid juba paarikümne minutiga

Seireandmed näitavad, et kui nõustamiseta loobub suitsetamisest ainult 3–6% nikotiinisõltlastest, siis nõustamise korral on neid 20% ja enam. Tubakatarvitamisest aktiivne võõrutamine kestab kaks kuud ning eeldab tubakatarvitaja ja nõustaja kestvat omavahelist koostööd, sh kogu järgneva aasta vältel pärast loobumist.

Olenemata sellest, kui pikk on olnud suitsetamiskogemus, hakkavad tervisenäitajad pärast suitsetamise lõpetamist küllalt kiiresti taastuma:

juba 20 minutit pärast viimast suitsu hakkavad vererõhk ja pulss normaliseeruma;ühe ööpäeva möödudes on vingugaas kehast väljutatud. Kopsud hakkavad end puhastama rögast ja muudest jääkidest, mis suitsetamisel tekkisid;kahe ööpäeva möödudes on nikotiin kehast kadunud ning haistmis- ja maitsmismeel on paranenud;paari kuu pärast lõppevad suitsetamisest loobumise võõrutusnähud, pidevalt paraneb hingamine ja tekib rohkem energiat;ühe aasta möödudes väheneb südameinfarkti risk 50% võrreldes selle inimesega, kes endiselt suitsetab;kümne aasta pärast on kopsuvähi risk vähenenud 50% võrreldes inimestega, kes endiselt suitsetavad.

Vaata lisaks Tööelu portaali teemalehte tubakaennetusest töökohal.

Allikas: Tööelu.ee