Kodus töötamisega kaasnevad varjatud ohud

Tänavu 26. oktoobril analüüsis riigikohus kodukontoriga seotud maksuaspekte tööandja perspektiivist. Kodus töötamine on muutumas üha rohkem aktuaalseks ja sellega seotud maksuriskidest peab olema teadlik.

Töölepingu seaduse järgi võivad tööandja ja töötaja kokku leppida kaugtöö tegemises, st töötaja täidab töökohustusi väljaspool ettevõtet, näiteks oma elukohas. Seadusandja on niisiis selgitanud, et kaugtöö tegemine eeldab kirjalikku kokkulepet. Samas kokkuleppe tingimuste ja selle üldsisu kohta töölepingu seadus juhiseid ei anna.

Kõigepealt tuleks kokkuleppes reguleerida, kas tööandja hüvitab kodukontoriga seotud kulud. Näiteks kui töötaja kasutab üht konkreetset tuba kodukontorina, saaks kokkuleppes sätestada toa rendi suuruse, mille tööandja hüvitab. Samuti tuleks reguleerida, kes tasub toa kasutamisega seotud korrapärased kulud ja millises ulatuses tasub tööandja sideteenuste, nt telefoni- ja internetikulu.

Ära ei saa ka unustada, et tööandjal lasub kohustus tagada töötaja ohutus töö tegemise ajal, mis hõlmab ka kohustust tagada see kodukontoris. See võib omakorda tingida vajaduse, et kaugtöö tegemise kokkuleppes tuleb sätestada tööandja õigus siseneda töö tegemise kohta.Millised maksuriskid kaasnevad töötajale?Esimene töötajale kaasnev maksurisk on seotud tööpinna kasutamisest saadud tuluga. Kui on kokku lepitud, et tööandja tasub töötajale renti toa kodukontorina kasutamise eest, peab tööandja rendisummast kinni pidama tulumaksu.Teiseks tuleb arvestada, et juhul kui tööandja kasutab osaliselt töötaja eluruumi ka kaugtöö tegemise kohana, siis võib töötaja kaotada õiguse küsida tagasi eluaseme intresse. Tulumaksuseaduse järgi on füüsilisel isikul õigus oma tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress. Kui aga elamut või korterit kasutatakse ka töökohana, võib tekkida küsimus, kas laenuintresse saab ikka täies ulatuses maha arvata. 

Kolmandaks tuleb tähele panna, et kui töötaja asub eluaset võõrandama ja seda on kasutatud osaliselt kodukontorina, ei pruugi kogu eluaseme võõrandamine olla maksuvaba. Tulumaksuseaduse järgi ei maksustata tulumaksuga kinnisasja võõrandamisest saadud kasu, kui füüsiline isik kasutas eluruumi kuni võõrandamiseni oma elukohana. Kui aga eluruumi kasutati ka ettevõtluse otstarbel, sh kodukontori pidamiseks, võib elukoha võõrandamisest saadud tulu osutuda vähemalt osaliselt tulumaksuga maksustatavaks.

Tööandja võib saada kaela maksukontrolli

Kodukontoris töötamisega võivad ka tööandjale kaasneda märkimisväärsed ohud. Näiteks kui on kokku lepitud, et tööandja varustab töötaja kodukontori tööks vajalike vahendite ja inventariga, võib tööandja olla ekslikul arvamusel, et kodukontorisse soetatud vahenditelt on võimalik sisendkäibemaks täies ulatuses maha arvata.

Eri kohtuastmed on rõhutanud, et kui kodukontori tarbeks ostetud asjad (lambid, riiulid ja lauad) täidavad ka kodu sisustuse ülesannet, ei ole käibemaksu täies ulatuses mahaarvamine põhjendatud, vaid tuleb leida põhjendatud proportsioon. Siiamaani on kohtud aktsepteerinud sellise proportsioonina 50:50. Seega, kuigi kodust töötamise võimaldamine aitab ehk säästa kontoriga seotud kulutusi, ei pruugi see tööandjale kokkuvõttes siiski odavamaks kujuneda. Tegelikkuses võib kodukontori sisustusega seotud käibemaksu mahaarvamine kaasa tuua hoopis maksukontrolli. Kui maksukontrolli raames peaks tõestatama, et tööandja on sisendkäibemaksu põhjendamatult maha arvanud, tuleb tööandjal arvestada maksu ja ka intresside tasumise kohustusega.

Nagu mainitud, vastutab tööandja töötaja töötervishoiu ja -ohutuse eest ka kodukontoris. Vaieldamatult on tegemist punktiga, mida kaugtöökokkulepe peaks võimalikult detailselt käsitlema.

Tööandja peab ka kaugtöö võimaldamise puhul silmas pidama töötajate võrdse kohtlemise põhimõtet. See tähendab, et kui tööandja lubab ühel töötajal kodus töötada, peavad sama võimaluse saama ka teised. Seda loomulikult eeldusel, et töö iseloom seda võimaldab. 

Kuigi kodukontoris töötamisel on palju eeliseid, tuleb mõlemal poolel arvestada võimalike riskidega. Seetõttu tuleb kindlasti vormistada kaugtöökokkulepped kirjalikult ja võimalikult detailselt nii tööandja kui ka töötaja riskide maandamiseks.

Infoleht Palk

Artikkel ilmub infolehe Palk detsembrinumbris.

20-leheküljeline infoleht Palk vahendab värskeimat töötasude ja maksudega seotud teavet ja on mõeldud raamatupidajatele, ettevõtete juhtidele ja personalivaldkonna spetsialistidele.

Infoleht ilmub kord kvartalis, koostööpartnerid on Palgainfo Agentuur ja Rödl & Partner Advokaadibüroo.

Igast numbrist leiab:

fookusteema (sügisel töötasu liigid, lähetused, koolitused, kevadel puhkused jm);ekspertide vastused, kommentaarid ja hinnangud;kontsentreeritud teabe töötasu, maksude, seadusemuudatuste, palgakorralduse ning tulemuste hindamise kohta;palgastatistikat Eestist ja mujalt;huvitavaid uudiseid maailmast.

Autor: Epp Lumiste ja Elin Uusväli, Leadell Pilv advokaadibüroo