Käesoleva aasta 11 kuuga on juhtunud 4535 tööõnnetust. Oma elu on tööõnnetuse tagajärjel kaotanud 19 inimest.
Tööinspektsioonile on 11 kuuga teada antud 4535 tööõnnetusest. Neist valdav osa, 3614 olid kerged, raskeid õnnetusi oli 900. Täpsustamisel on veel 189 juhtumi asjaolud.
Enim õnnetusi on sel aastal toimunud metallitööstuses, kaubanduses ja ehituses. Ligi veerand tööõnnetustest on põhjustatud masinate ja käsitööriistade valest käsitsemisest või ohutusnõuete eiramisest. Iga viies tööõnnetus on seotud kukkumisega.
Novembri seisuga on tööõnnetuses surma saanud 19 inimest. Nelja inimese surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud on veel täpsustamisel. Enim surmaga lõppenud õnnetusi juhtus ehitussektoris, transpordisektoris ja elektrienergia sektoris. Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul näitab uurimine, et tööohutusnõuetest kinni pidamisega oleks saanud ära hoida vähemalt pool surmaga lõppenud tööõnnetustest. „Ohutusnõuded on järgimiseks kõigile, nii tööandjatele kui töötajatele. Isikukaitsevahendite kasutamine või turvareeglite järgimine võib tunduda ebamugav, aga see aitab ära hoida vägagi traagilise lõpuga õnnetusi,” ütles Maripuu.
Väljaspool Eestit on novembri seisuga toimunud 180 tööõnnetust. Enim õnnetusi Eesti töötajatega juhtub Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Kolm välismaal juhtunud õnnetust lõppesid paraku töötaja surmaga.
Eelmisel aastal toimus 11 kuuga 4448 tööõnnetust.
Allikas: tööinspektsioon
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.