Töökiusu ekspert: töötaja võib eksida, aga juht ei tohi karjuda

Töökiusust räägitakse üha enam, kuid praktikud hoiatavad, et mõiste kasutamine on ajas häguseks muutunud. Sageli nimetatakse töökiusuks ka olukordi, mis seda tegelikult ei ole. Valdkonna eksperdid arutasid, kust jookseb piir kiusu, vaidluse ja väärtuskonflikti vahel ning kuidas peaksid tööandjad selliseid olukordi ennetama ja lahendama.

Pea kõigisse töötajate esitatud töövaidluskomisjoni avaldustesse on sisse pikitud nõue moraalse kahju hüvitamiseks, kirjeldab tööinspektsiooni peadirektor komisjoni juhatajate tunnetuslikku hinnangut.

Stress on saanud töökoha üha süvenevaks mureks: töövõimetushüvitisi makstakse enam ja töökiusu avaldused on kasvuteel. Tööandja peab vaimse tervisega töökohas tegelema, kuid õhulosside loomine ja näiline toetamine ei aita, räägivad asjatundjad saates “Kasvukursil”.

Ta oli noor, kiire, särav ja edukas – täpselt selline juht, keda iga organisatsioon ihaldab. Üheksa kuu pärast oli tema töö muutunud lahinguväljaks ja iga kohtumine ellujäämiskursuseks. See on lugu töökiusust, mis hiilib ligi tasa ja kus “tublidus” muutub lõksuks.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.