• 07.09.17, 16:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Georg Merilo: palgaläbirääkimised aastal 2018

On ütlematagi selge, et inimesed ei ole alati ja kõige suhtes ühel meelel, mis tähendab, et nii oma töö- kui igapäevaelus tuleb meil sageli minna kompromissile, sõlmida kokkuleppeid ja rääkida läbi. Eilsel Palga Päeva konverentsil jagas läbirääkimiste koolitaja Georg Merilo kuulajaile nõuandeid, mida palgaläbirääkimistel silmas pidada, ükskõik siis, kummal pool lauda parajasti istutakse.
Georg Merilo: palgaläbirääkimised aastal 2018
Selleks, et palgavestlusi oleks üldse mõtet pidada, peab tööandja olema põhimõtteliselt valmis töötaja palka tõstma. Soov töötaja tasu tõsta peaks olema järjepidevalt tööandja huvi. Kui see on nii, hakkab ka töötaja rohkem pingutama ja on motiveeritum, et tööandja tõepoolest tahaks tema palka tõsta, ent kui tööandja ainus eesmärk on palgakuludelt kokku hoida, võib töötaja välja pakkuda ükskõik mida, kuid lahkuda vestluselt siiski negatiivse vastusega.
Oluline küsimus on, mis tingimustel kokkuleppele saadakse – mis tingimustel on teine pool nõus midagi tegema. Töötaja esimene küsimus palgavestlusel peakski olema, mis tingimustel on tööandja valmis tema tasu tõstma ehk mida töötaja selleks tegema peab, missugust lisaväärtust ettevõttele tooma, kus oma panust suurendama jne. Tööandja omalt poolt aga peaks looma sobivad tingimused, et töötaja saaks enda väärtust näidata.
Väldi agasid!
Ära kasuta läbirääkimistel sõna aga, asenda see sõnaga ja. Mitte „Ma saan aru, mida sa mõtled, aga …”, vaid nt „Ma saan aru, mida sa mõtled, ja ma soovin omalt poolt lisada, et …”
Suurim viga, mida palgavestlusele minnes tehakse, on Georgi sõnul see, et minnakse vestlusele ettevalmistamata, mõttega, et küll kõik kuidagi laabub ja küll me siis jooksvalt arutame. Mõlemal vestluse poolel peaks olema selge ettekujutus sellest, kuhu tahetakse välja jõuda. Tööandja (eeldusel, et ta on põhimõtteliselt valmis töötajal palka tõstma) võiks läbi mõelda, mis tingimustel ta on nõus seda tegema. Töötaja aga peaks läbi mõtlema, mille arvelt tema tasu võiks tõusta. Ta peaks leidma üles need kohad, kus on tema võimuses ettevõttele suuremat kasu tuua, kust leida lisatulu, kuidas ta oma tegevusega saaks säästa ettevõttele aega või raha jne.
Pilk tulevikku!
Ükskõik kas täna lõpeb palgavestlus positiivse või negatiivse vastusega, tuleks kindlasti kokku leppida, millal me sel teemal uuesti vestleme.
Kui palgavestlust plaanis ei ole, kuid töötaja tunneb, et oleks õige aeg see teemaks võtta, oleks mõistlik paluda tööandjalt 300 sekundit, et töötaja ära kuulata. Seda pole palju, vaid viis minutit, ent niisugune lähenemine näitab tööandjale, et töötaja väärtustab tema aega – iga sekundit sellest. Kui tööandja selle viis minutit leiab, on töötajal 300 sekundit aega, et oma võimalik palgatõus ära argumenteerida – tuua välja, missugust väärtust ta saaks pakkuda, missuguseid kulusid säästa või missugust kasu ettevõttele tuua. Niisugusele argumenteeritud põhjendusele on ka elementaarne vastata tasu suurendamisega.
Kui palgavestlus toimub tööandja ja tööle kandideerija vahel, tuleb meeles pidada järgmist: tasu võetakse jutuks alles siis, kui kõik muud tingimused on selgeks räägitud, st mitte enne, kui on läbi räägitud tööaeg ja -koht, täpsed tööülesanded, millised töövahendid on kasutada jmt. Selleks pakub Georg Merilo välja hüpoteetilise küsimuse: kas sina, potentsiaalne töötaja ja viimasesse vooru jõudnu, oleksid nõus sellise vastutuse, sellise töökoormuse ning sellise tööaja ja -koha juures sellise palganumbriga katseajal ja sellisega edaspidi? See küsimus ei seo, see on hüpoteetiline, aga sa saad sellele päris vastuse, mille põhjal esitada ka päris pakkumine. Trikk seisneb selles, et hüpoteetilisele küsimusele ei ole võimalik hüpoteetiliselt vastata – sa oled kätte saanud kriitilise info ja selgitanud enda jaoks välja teise poole tegeliku arvamuse.
NB! Läbirääkimiste ekspert Georg Merilo astub esinejana üles ka 8. novembril Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses toimuval Koolituskonverentsil, kus peab avaettekande ja annab ülevaate tänasest koolitusmaastikust. Tutvu ka teiste esinejate ja päevakavaga ning registreeri end SOODUSHINNAGA!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.11.24, 17:36
Kuidas täpse tööajaarvestusega aja- ja rahapõletamist vältida?
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele