18. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööandjad peaksid teadvustama, et eri tüüpi inimestel on erinevad põhjused paindliku tööaja kasutamiseks ja paindliku tööaja võimaldamine või mittevõimaldamine meelitab vastavale tööle just teatud tüüpi töötajaid, tuues eri inimtüüpide puhul kaasa erineva mõju nii töö tulemuslikkusele kui isiklikule elule.

Üha enam ettevõtteid üle maailma katsetab paindliku tööaja programmidega, mille eesmärk on enamasti kas parandada ettevõtte majandustulemusi või olla atraktiivsemaks tööandjaks valdkonna parimatele spetsialistidele.

Kas paindlikkust pakutakse neile, kes seda enim vajavad?

Uuringust ilmnes, et paindliku tööaja pakkumine saab palju suurema tõenäosusega osaks meessoost ja kõrgema haridustasemega töötajatele ehk et mehed saavad või valivad naistega võrreldes oluliselt suurema tõenäosusega neid ametikohti, kus paindlikku tööaega võimaldatakse. „Need tulemused võivad kõneleda meeste paremast läbirääkimispositsioonist sobiva töö saamisel ja töötingimuste kokkuleppimisel, samas kui naised võivad paindlikku tööajakorraldust meestest siiski hoopis enam vajada,” lisab rahvusvahelise uurimisrühma juht, TTÜ majandusteaduskonna professor Aaro Hazak.

Need, kellel võimaldatakse teha tööd paindlikult väljaspool kontorit, on uurimuse põhjal oluliselt õnnelikumad. Enamgi veel, kaugtöö tegemise võimalus mõjutab uuringu põhjal positiivselt loovtöötaja rahulolu oma töö tulemustega, st võimalus kas alaliselt või kas või aeg-ajalt kodust töötada tõstab töö tunnetatavat tulemuslikkust oluliselt. „Tööandjad peaksid seejuures teadvustama, et eri tüüpi inimestel (nt noored vs. vanad, üksi elavad vs. pereinimesed, mehed vs. naised) on erinevad põhjused paindliku tööaja kasutamiseks ja paindliku tööaja võimaldamine või mittevõimaldamine meelitab vastavale tööle just teatud tüüpi töötajaid ning toob eri inimtüüpide puhul kaasa erineva mõju nii töö tulemuslikkusele kui isiklikule elule,” selgitab professor Hazak.

Paku oma töötajaile paindlikkuse näol heaolu ja saa vastu paremad töötulemused

TTÜ teadlased tutvustavad lihtsalt ja arusaadavas vormis oma uurimisprojekti tulemusi veebilehel www.ttu.ee/ta2, kus on võimalik vaadata ka salvestusi projekti tutvustavatest seminaridest. Samal lehel on võimalik veel registreeruda 20. septembril kl 14 TTÜ Mektory konverentsisaalis toimuvale projekti tutvustavale viimasele seminarile T&A & Väsimus. 

Uuringus võeti arvesse ka töötajate loomupäraseid ööpäevaseid rütme ja ilmnes, et õhtust tüüpi indiviidid (nn öökullid) tunnevad nn tavarütmi surutuna oma igapäevaelust tunduvalt vähem rõõmu kui nende hommikust tüüpi kolleegid (nn lõokesed). See võib olla põhjustatud öökulli-tüüpi inimeste geneetilistest iseärasustest, kuid võib osaliselt tuleneda ka konfliktist loomupäraste ajakasutuseelistuste ning ühiskonna ja tööandja ootuste vahel.

Uurimuse tulemused osundavad sellele, et kui tööandjad pakuksid enam paindlikkust nii töö tegemise kohas kui töö tegemise ajas, võib see töötajate õnnelikkusele (ja laiemale heaolule) avaldada märgatavat positiivset mõju, tõstes samal ajal töö tulemuslikkust.

TTÜ teadlaste juhitud rahvusvaheline töörühm on uurinud alates 2015. aastast teadus- ja arendustöötajate töö tulemuslikkuse mõjutajaid. Vaatluse all olid eelkõige paindliku tööaja ja -koha, töö kvaliteedi ning töötaja ajakasutuse, unisuse, väsimuse ja õnnelikkuse vahelised seosed.

Tehnikaülikooli teadlaste eestvedamisel on valminud uurimus teadus- ja arendustöötajate (T&A) töökorraldusest. Uuriti 153 teaduse ja arenduse loovtöötajat: insenere, teadlasi, toote- ja IT-arendajaid. Esindatud oli 11 tööandjat: era- ja avaliku sektori T&A asutused/ettevõtted, pangad, tehnoloogia- ja IT-ettevõtted.