20. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastab t ööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula

Tööõnnetusega on tegemist, kui õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga ja juhtub ajal, mil töötaja:

täitis tööülesannet;tegi muud tööd tööandja loal;tegutses tööandja huvides;viibis tööaja hulka arvataval vaheajal.

Tööõnnetuse definitsioon ja uurimise läbiviimine ei erine seetõttu, et õnnetus juhtus kaugtööd tehes. See tähendab, et tööandjal lasub ka kaugtööl juhtunud õnnetuse puhul esmalt kohustus selgitada välja, kas tegemist oli tööõnnetusega, ning seejärel selgitada välja õnnetuse asjaolud ja põhjused, et oleks võimalik võtta kasutusele asjakohased meetmed samalaadsete tööõnnetuste vältimiseks. Pärast uurimise lõpetamist tuleb koostada kas vormikohane raport või vabas vormis akt (kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega). Raport või akt tuleb edastada tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale.

Kaugtöö tegemisel sealhulgas ka kaugel (nt teisel mandril) töötamise korral tuleb enne töötaja kaugtööle lubamist teha töökeskkonna riskianalüüs, veendumaks, et töö tegemiseks on sobivad tingimused. Kui riskianalüüsi tegijal ei ole võimalik reaalselt kohale minna, võib riskianalüüsi teha näiteks fotode põhjal. Nii on võimalik välja selgitada, kas töötajal on olemas püsikindel tool, mitte kolme jalaga taburet, millelt võib kergesti kukkuda.

Pärast seda kui töökeskkond on hinnatud ja mõeldud läbi, kuidas ohte vältida, tuleb läbi mõelda ka see, kuidas käituda juhul, kui midagi ikkagi valesti läheb. Näiteks kukub töötaja trepil, kui tuleb poest pastakat ostmast. Kaugel juhtunud õnnetust uurides saab tööandja suuresti tugineda ainult kannatanu ütlustele ja tema saadetud materjalidele (nt sündmuskohast tehtud fotod, pealtnägijate seletused). Oht võib peituda selles, et kui kaugtööd tegeval töötajal ei ole ka tööaeg täpselt määratletud, võib tööandjal olla keeruline kui mitte võimatu selgeks teha, kas töötaja kukkumine oli seotud tema tööga või mitte. See on üks riskidest, millega tuleb kaugtöökokkulepet sõlmides arvestada.

Enne kaugtöö kokkuleppe sõlmimist soovitame tutvuda ka sotsiaalpartnerite koostatud kaugtöökokkuleppega.

Allikas: Tööelu.ee