Autor: Keit Ausner • 9. november 2018

Hygge (taani keeles hubasus)

Taanlaste jaoks seisneb hygge hubase atmosfääri loomises ja inimeste heaolu parandamises. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et see tähendab lademetes lõhnaküünlaid või silmapaistvat disaini, siis tegelikult on hakatud mõistma, et sellel on tööelus märkimisväärne roll. Tänaseks on tehtud hulgaliselt uuringuid, mis tõestavad, et ruumil on otsene mõju meie ajutegevusele ja pühendumisele.

Kuigi osa ettevõtteid investeerib kontoridisaini suuri summasid, siis tegelikult ei pea hygge loomine olema kulukas. Tiina rääkis ühest väikesest ettevõttest Tartus, kus tehti töökeskkonnas muudatusi minimaalsete kuludega. Nad soetasid taaskasutusest oma kohvinurka vinge värvilise diivani, ägeda lambi ja mõnusa hubase vaiba. Lisaks võtsid nad varjupaigast endale kontorikassi, kelle nimeks sai Admin. Need olid väikesed muudatused, millel oli töötajatele suur mõju. See näitab, et asi ei ole sugugi mitte rahas, vaid mõtteviisis.

Ikigai (jaapani keeles elu eesmärk, põhjus elamiseks)

Jaapanlaste arvates on igaühel siin maailmas oma ikigai – elu eesmärk ja põhjus elada. Ikigai on midagi, mis annab rahulolu, õnnetunde ja sisu meie tegemistele. Inimestel on väga palju erinevaid oskuseid, tõenäoliselt saame kõik hakkama nõude pesemise või puude ladumisega, aga see ei tähenda, et nende tegemine meile meeldib või meie jaoks mingit suuremat eesmärki omab. Millegi oskamise kõrvalt on sama oluline seda tegevust ka nautida.

Tiina Saar-Veelmaa koolitus Äripäeva Akadeemias: „Uue ajastu töökultuur kui organisatsiooni edu võti”

Ikigai on kandunud edasi tänapäeva töökultuuri, sest töötajad tahavad tunda, et nende töö on oluline, läheb teistele korda ja nad muudavad sellega mingilgi moel maailma paremaks. Oma ikigai'd otsivad inimesed tõenäoliselt läbi elu, kuid tööandja võiks tööülesannetega neid otsinguid toetada.

Fika (rootsi keeles kohvipaus)

Esmapilgul võib tunduda uskumatu, et paljud Rootsi ettevõtted on töölepingusse sisse kirjutanud igale töötajale kaks kohustuslikku kohvipausi päevas. Isegi kõige kiiremal päeval tuleb leida see hetk ja teha kohvipaus. Vähe sellest, kohvipausiga käib kaasas ka reegel, et samal ajal ei tohi tööasjadest rääkida. Tõenäoliselt saaksime eestlastena hakkama kohvipausidega, aga tööst mitte rääkimisega ... kaheldav.

Aga miks rootslased nii tegid? Sellel on tegelikult väga loogiline seletus. Nad avastasid, et kohvipausidel on väga suur mõju nii töösuhetele kui -kultuurile. Nende käigus õppisid kolleegid teineteist tundma ja paremini mõistma. Tänu nendele suhetele ei olnud vaja teha enam mahukaid meeskonna ehitamise ja koostöökoolitusi, sest koostöö ja teineteisemõistmine olid saanud töökultuuri osaks.