Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööandja brändi kujundamise varjus pool
Kuigi tööandja brändi kujundamist nähakse peamiselt personali- ja turundusinimeste pärusmaana, pole see ainult nende ülesanne. Juhtidel on siin vähemalt sama suur roll.
Just juhid saavad töötajatele luua organisatsioonist ehk tööandjast hea kogemuse. Või vastupidi – halva kogemuse, sest Eestis on palju organisatsioone, kus juhtimiskultuur pole kiita ja inimeste juhtimise asemel tegeletakse raha või protsesside juhtimisega.
Tööandja brändingu puhul on olulised kaks aspekti: millisena paistab organisatsioon väljapoole ehk klientidele ja avalikkusele ning millisena sissepoole ehk oma töötajatele. Töötaja kogemust organisatsioonis kujundab kõige enam tema otsene juht, sest just juht on see, kes oma inimestega kõige tihedamalt suhtleb. See, millised on tema väärtushinnangud, kas need ühtivad ettevõtte omadega, milline on tema suhtumine inimestesse ja juhtimisse – sellest kõigest sõltub, mil moel töötaja selles organisatsioonis töötamist kogeb.
Personalijuht ei suuda siluda halba juhtimist
Personalijuht ja turundusjuht võivad küll välja mõelda häid motivatsioonipakette ja toredaid ühisüritusi, aga palju olulisem on see, mis toimub iga päev töö juures. Tippjuhid võivad ju olla tasemel, kuid kui keskastmejuhtide juhtimisoskused on kehvad, kannatavad töötajad.
Iga juht on küllap kuulnud, et töötajad tahavad tunda, et organisatsioonis väärtustataks neid kui inimesi. Nüüd peaks endalt küsima: mida me selleks teeme, et meie inimesed tunneksid end väärtustatuna, tunneksid, et me hoolime neist?
Inimeste väärtustamise puhul on oluline aspekt kokkulepetest kinnipidamine ja ootuste juhtimine – milliseid tulemusi me oma inimestelt ootame ja kas me saame ühtemoodi aru, milline oodatud tulemus peaks olema? Toon näite: oletame, et ma palun teil joonistada auto. Te joonistate sportauto, aga mina ütlen, et see pole see, mida ma tahtsin – mõtlesin hoopis tavalist sedaani. Tuleb välja, et me ei rääkinud ootusi omavahel läbi, vaid eeldasime, et mõlemad ju teame, milline auto välja näeb. Sama toimub ka organisatsioonides – eeldatakse, et teised saavad aru, mida me soovime ja mõtleme. Inimesed on aga erinevad ja seetõttu on möödarääkimised kerged tekkima. Kui seda juhtub pidevalt, siis inimesed pettuvad: tegime küll, mida taheti, aga see polnud piisav.
Kuidas olla eesrindlik tööandja brändi kujundaja?
Juhtidel tuleb esmalt mõista, et nad on väga olulised tööandja brändi kujundajad ning see ülesanne pole delegeeritav. Teiseks peavad organisatsioonis olema kokku lepitud ühised väärtushinnangud ja juhtimispõhimõtted, mis on nii keskastmejuhtidele kui ka tippjuhtidele piibliks. Jah, igaüks toob vastavalt oma isiksusele nn oma mina juhtimisse sisse, kuid eksisteerivad ka organisatsiooniülesed väärtused, mida juhtimises tuleb iga päev rakendada.
Tööandja bränd on seda tugevam, mida tugevamad ja ühtsemad on organisatsiooni väärtushinnangud. Siis tekib töötajatel kuuluvustunne ja seos kogu ettevõttega, mitte ainult oma osakonnaga. See eeldab, et organisatsioonis pole igal osakonnal oma kultuur ja väärtushinnangud, vaid kõik osakonnad astuvad ühte sammu. Kui see nii pole, siis tekitab see inimestes segadust (miks Jüri osakonnas on nii, aga meie omas naa) ning lõhub tööandja brändi.
Allikas: Konverentsid.ee
Hetkel kuum
Enimloetud
1
5
Kõige kallim konverentsiviga: tulla kohale ainult kuulama!
Viimased uudised
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
Kõige kallim konverentsiviga: tulla kohale ainult kuulama!
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele