Kas avatud kontor soosib koostööd või pärsib efektiivsust?

„Praegusel ajal ei räägita enam suletud või avatud kontorist, vaid kõikvõimalikest kombinatsioonidest nende kahe äärmuse vahel,” leiab Tiina Saar-Veelmaa. „Klassikaline avatud kontor ei ole hea, sest tekitab katkestusi inimeste töövoos. Isegi kui ma näen, et kolleeg kõnnib mööda, lülitub mu aju korraks ümber ja see väsitab tähelepanu ja mõjutab pühendumist ning töötulemust.”

Samas tõdeb ta, et kabinettidega eraldatud kontor ei toimi tänapäeva muutunud töökultuuris. „Sellistes töökohtades võib olla probleeme avatuse, info liikumise, võrdsuse tunde, sünergia või koostööga. Inimesed jäävad oma ruumidesse, oma rollidesse ja osakondadesse liialt kinni. See, milline kontor ühele või teisele tööandjale passib, tuleks välja selgitada koos töötajatega. Neid kaasates tuleb uurida vajadusi, ideid, igatsusi ja soove. Seejärel kaasata valdkonna eksperte, kes on uurinud ruumipsühholoogiat ja ruumi filosoofiat ning disainereid, ergonoomia spetsialiste ja tööõnne uurijaid. Nii saabki kokkuvõttes keskkonna, mis on rätsepatööna just konkreetsele ettevõttele ja selle inimestele parim valik, suurendades pühendumist ja tööõnne.”

Alates 2017. aasta juunist asub Äripäev avatud kontoris, mis on üks ainulaadsemaid Eestis. Varem kuuele korrusele jaotunud töötajad tegutsevad nüüd 2800-ruutmeetrises avatud kontoris. Kõik töökohad asuvad ühel tasapinnal ja kogu büroos ei ole ühtegi kabinetti. Ühel tasapinnal laiuv ja täiesti avatud ruumilahendusega kontor on teadaolevalt suurim omataoline Eestis. „Uus töökeskkond on heas mõttes nagu mesilastaru, mis loob töömotivatsiooni ja loomuliku koostöö õhustiku. Näeme, et see on Äripäeva organisatsiooni arengus väga oluline verstapost,” ütleb Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk.