Selle sätte vaste käibemaksudirektiivis on artikkel 132 lg 1 p i. Nimetatud sätte kohaselt vabastatakse käibemaksust laste ja noorte haridus, kooli- või ülikooliharidus, kutseõpe või ümberõpe, samuti nendega otseselt seotud teenuste osutamine ja kaubatarned nimetatud eesmärkidel tegutsevate avalik-õiguslike organisatsioonide või teiste asjaomases liikmesriigis sarnastel eesmärkidel tegutsevana tunnustatud organisatsioonide poolt. Nagu näha, siis KMS ja direktiivi definitsiooni vahel on oluline erinevus. Direktiivi säte vabastab käibemaksut teenuse osutamise või kauba müümise haridusasutuse poolt kui see müük on otseselt seotud nende avalik-õiguslike organisatsioonide tegevusega ja müüakse väljapoole harisdusasutust. Lisada tuleb, et kauba või teenuste müük on maksuvaba üksnes siis, kui seda tehakse vahetult haridusteenuse osutamisega käigus, avalik-õiguslike organisatsioonide poolt ja sellega ei taotleta kaumit.
Säte puudutab eelkõige selliseid haridusasutusi, kus tudengid teevad oma kätega midagi valmis või siis esinevad publikule. Kutseõppes õpitakse näiteks ehitajaks, kokaks, klienditeenindajaks või ka juuksuriks. Kõik need ametid nõuavad praktilist õpet. Teisest küljest omandatakse Eestis kõrghariduse raames näitleja, kunstniku või muusiku haridus. Siin on tavapärane, kui tudengid esinevad laiemale publikule, kui oma kaasõpilased. Küsimus on selles, et kui koka õpilased valmistavad praktikumi käigus söögi ja serveerivad selle mõõduka tasu eest väljaspool kooli tulevatele külastajatele, kas siis on tegemist maksustatava käibega või mitte. Kui seda tehakse raha eest, on tegemist teenuse osutamisega tasu eest, mis on käibemaksudirektiivi mõtte kohaselt teenuse käive. Võis siis on olukord, kus lavakustikateedri üliõpilased müüvad oma etendusele pileteid.