Autor: Personaliuudised.ee • 5. juuli 2019

Olgu esmalt öeldud, et riik lapsi ei kasvata. Lapsi kasvatavad lapsevanemad, kes annavad neile ellu kaasa ka väärtushinnangud. Tööharjumuse kujundab samuti lapses esmalt lapsevanem. Riik ei ole kunagi sekkunud ega sekku ka tulevikus sellesse, kui laps vanaisa juures puid laob, on vastutav oma peenrajupi rohimise eest või taskuraha saamiseks lehti riisub. Esimesed töökogemused võiksidki lastel olla pigem harjutusliku ja kasvatusliku iseloomuga.

Töö tegemiseks alluvussuhtes ja sissetuleku teenimise eesmärgil saab riik kehtestada seadusega raamid. Seda tehes on seadusandja proovinud leida keskteed lapsele sobiva töö ja lapsele vajaliku kaitse vahel.

Kas laps ei saa kehtiva seadusandluse kohaselt töökogemust saada?

Kehtiva töölepingu seaduse (TLS) järgi sõltub lapse või noore töötamise lubatavus, selle kestus ja tehtavad tööd noore vanusest, koolikohustuslikkusest ja töö iseloomust. TLS-i kohaselt on lubatud töölepinguline suhe alates seitsmendast eluaastast. 7–12-aastane laps võib teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamivaldkonnas. Tööharjumuse kujundamiseks on võimalik näiteks spordivõistlustel abistamine, flaierite jagamine, etendustes ja reklaamides osalemine jne.

13-aastane laps võib teha põllumajandustööd, kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavaid abitöid, toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitöid või muid kergeid töid. 13–14-aastane alaealine või 15–16-aastane koolikohustuslik alaealine võib teha kerget tööd, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust.

Riik on tööseadusi paindlikumaks muutnud

2017. aastal muutusid alaealiste töötamise reeglid lihtsamaks. Muudatuste eesmärk oli parandada alaealiste tööle saamise võimalusi, samal ajal proovides tagada neile efektiivsem kaitse töösuhtes.

Alla 15-aastaste töötajate töölevõtmiseks ei pea tööandja enam tööinspektsioonile eraldi taotlust esitama. Piisab kande tegemisest töötamise registrisse (mida tööandja nagunii kõikide töötajate puhul tegema peab) ja tööinspektsioon toimetab selle infoga edasi, vajadusel tööandjalt lisainformatsiooni küsides. Samuti kaotati alaealistele lubatud kergete tööde nimekiri, mis märkimisväärselt piiras võimalike tööde valikut. Tööaja puhul hakkasid küll kehtima rangemad piirangud koolikohustuslikule alaealisele kooliveerandi keskel. Seda selleks, et õppeveerandi keskel saaks alaealine keskenduda hariduse omandamisele.

Koolivaheajal lubatud töötundide arv aga kasvas. Koolivaheajal saab alaealine töötada küll pool koolivaheajast, kuid näiteks alates 13. eluaastast võib koolikohustuslik alaealine koolivaheajal töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. See on täiesti arvestatav tööaeg. Mittekoolikohustuslike alaealiste nõuded on leebemad – kui on põhikool lõpetatud või noor on saanud 17-aastaseks, võib ta töötada nagu täiskasvanugi 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

Endiselt peame aga arvestama sellega, et lapse organism on kujunemisjärgus ja tema elukogemus on napp. Laps ei pruugi kohe osata talle antud tööd teha, tema võime ohtu hinnata on väiksem, ta vajab rohkem juhendamist ja jälgimist. See on paratamatus, mida seadusega muuta ei saa ja millega tööandja peab arvestama. Samas ei ole mingit põhjust, miks peaks kohtlema last töötajana täisealisest töötajast kehvemini.

Töötamise käigus kinnistub lapses arusaam, et võetud kohustusi tuleb täita. Samas tööharjumusega koos peaks laps saama ka teadmise, et tööle minnes lepitakse tingimustes kokku ja need pannakse töölepingusse kirja, et tal on õigus saada töötasu kokkulepitud ajal ja suuruses, et töökeskkonnas kehtivad ohutuse tagamiseks teatud reeglid jne. Ka see on osa töökasvatusest.

Kõigiga juhtub õnnetusi ja seda ka tööl. 2018. aastal oli alla 18-aastaste töötajatega registreeritud tööõnnetusi 31, millest 5 olid rasked ja 26 kerget juhtumit. Seega ei saa öelda, et laste töötamine ei ole n-ö päris töötamine ja selle reguleerimine on naeruväärne. Lapse tööelus ja -keskkonnas on samad rõõmud ja mured nagu täiskasvanute omas. Lapse oskus negatiivsega toime tulla on aga täiskasvanute omast väiksem. Peame selle eripäraga arvestama.

Me ei saa üle ega ümber ka Euroopa Liidu direktiividest, Euroopa Sotsiaalharta, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) jm rahvusvahelise õiguse normidest. Nende normidega on seadusandja ka arvestanud. Kuid kas see, mida need normid kehtestavad – lapse õigus olla laps, lapse õigus ajale hariduse omandamiseks, lapse õigus tervise kaitsele – on tõesti nii ebamõistlikud? Ma arvan, et mitte. Usun, et keegi meist ei soovi elada riigis, kus neid õigusi ei austata.

Statistika lumehelbekesi ei kajasta

Tööinspektsiooni statistika näitab, et üha rohkem alaealisi käib tööl. Alaealised tahavad tööl käia ja ettevõtted on sellele ka vastavalt reageerinud. 2019. aastaks on registreeritud alaealisi töötajaid juba peaaegu 400 võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal (alaealiste töötajate arv jaanuarist juunini aastal 2018 oli 2562, sellel aastal aga 2940). Töötamise registri andmete järgi on märkimisväärselt kasvanud laste töötamine haljastustööde valdkonnas.

Ettevõtjad on lapsed appi võtnud kõnniteid puhastama, rohima jne. Palju registreeringuid on ka heakorratööde, abitööde ja hariduse vallas. Silma paistab ka avaliku halduse tegevusala, mille alla kuuluvad malevad, kus paljud noored saavad esimese töökogemuse. Olgu siinkohal öeldud, et sel aastal saab malevarühmade kaudu tööd ligi 5000 Eesti noort, tehes heakorratööd mõisate ja suurtalude juures. Varasematel aastatel on malevarühmad tegelenud ka marjakorjamisega.

Ka ettevõtete arv, kes lapsi tööle võtavad, on ajas kasvanud – 2018. aasta kuue kuu jooksul oli erinevaid ettevõtteid kokku 418, tänavu aga juba 481. Siin võib olla põhjuseks just lihtsustunud TLS-i reeglid, samuti töötukassa pakutavad toetused tööandjatele. Nimelt saavad alates 2018. aastast tööandjad, kes pakuvad tööd 13–16-aastastele noortele, taotleda töötukassalt alaealise töötamise toetust. Toetuse eesmärk on suurendada alaealiste töötamise võimalusi ning soodustada nende tööharjumuse ja -kogemuse saamist.

Kes otsib, see leiab

Vanasõna ütleb, et kes otsib, see leiab. Nii leiab ka laps või lapsevanem lapsele võimaluse töökogemuse saamiseks. On meeldiv tõdeda, et üha enam on ettevõtteid, kes alaealistele töö pakkumiseks vajadust ja võimalust näevad. Alaealisele töökoha andmine annab tööandjale lisaks väärtuslikele töökätele ka võimaluse ühiskonda panustada.

Allikas: sotsiaalministeeriumi blogi