Aeg-ajalt juhtub, et tööandjal lähevad palgatuga suusad risti. Kui suhted on puntrasse läinud ja tööandja lõpetab töösuhte, võib töötaja õiguse saamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni pöörduda ja hüvitist nõuda. Kuigi õigust andva paberiga kaasneb seaduses kirjas olev kolme või 12 kuu hüvitis, võib juhtuda, et inimene peab hoopis ise peale maksma.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel.
  • Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel.
  • Foto: Andras Kralla
Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel ütleb, et regulatsiooni sõnastades on midagi läinud valesti ja töötajatele, kelle töölepingu lõpetamisel on tööandja rikkunud seaduse nõudeid, on kohtupraktika hüvitiste väljamõistmisel seadusandja esialgsest eesmärgist kõrvale kaldunud. „Täna on ebaõiglaselt koheldud töötaja jaoks vaidlemine ja töövaidlusorganisse pöördumine mõtetuks muutunud,“ lausus Toomel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.05.26, 11:00
Tiimiürituste loogika muutub: ettevõtted otsivad üha enam keskkonda, kus inimesed päriselt suhtleksid
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele