Tööandjad saavad töötajate tervisesse panustada senisest rohkem ja maksuvabalt
Aasta algusest kehtivad maksusoodustused annavad tööandjatele rohkem võimalusi töötajate tervise toetamiseks. Maksuvabalt saab nüüd katta ka psühholoogilist nõustamist ja hambaravi.
Vaimse tervise hoidmine töökeskkonnas on koostöö, mis nõuab nii tööandja kui ka töötaja panust. Kus jookseb piir seadusest tuleneva kohustuse, tööandja väärtuspakkumise ja töötaja enda vastutuse vahel?
Tööõiguses tuleb uuel aastal arvestada uue riigikohtu praktikaga, mis täpsustab piiri töö- ja puhkeaja vahel, selgitab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Heili Haabu.
Neli soovitust, millele personalijuhtimises keskenduda
Nii ajutiste kui ka püsivate vaimse tervise eripäradega inimeste arv on ka Eesti elanike seas tõusvas trendis, mistõttu on nende eripäradega arvestamine personali ja mitmekesisuse strateegilises juhtimises üha olulisemad.
Kõik me oleme erinevad, aga on üks asi, mis kõiki inimesi ühendab. See on soov ennast teostada ja kuhugi kuuluda. Osa inimesi lihtsalt vajab edukaks soorituseks natuke rohkem tuge ja paindlikkust. Tööandjad, kes on valmis sellesse panustama, saavad endale lojaalsed ja pühendunud töötajad.
Töönädalat alustades vajatakse ühes kontoris uut varu piima, kohvi ja mullivett, teises tellitakse töötajatele lõunasöök ning kolmandas valmistutakse sündmuseks, kus lauale on tarvis kringlit, torti ja puuviljavaagnat. Neid argiseid toimetusi ühendab soov, et vajalik kaup jõuaks kohale võimalikult mugavalt ja väikese ajakuluga.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.