Kas maandada riske või peita probleeme: kes vastutab töötaja vaimse tervise eest?
Vaimse tervise hoidmine töökeskkonnas on koostöö, mis nõuab nii tööandja kui ka töötaja panust. Kus jookseb piir seadusest tuleneva kohustuse, tööandja väärtuspakkumise ja töötaja enda vastutuse vahel?
Töötaja tööstressist põhjustatud läbipõlemise pretsedent olemas.
Hiljuti leidis kohus, et tööandja on rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse seadust, sest ei teinud nõuetekohast riskianalüüsi. Kohus mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja kahjuhüvitise ligi 10 000 eurot.
Läbipõlemine ei hüüa tulles ja kõige sagedamini põlevadki läbi just need, kes selle peale kõige vähem mõtlevad. Kui tavaliselt räägitakse läbipõlemise ennetamiseks sellest, mida saab teha iga inimene ise, rõhub Elisa valdkonnajuht, et kõige hullema ennetamisel on oluline osa mängida ka tööandjal. Vahel võib see tähendada ka oma kõige entusiastlikuma töötaja tõelise tähelennu piiramist.
Pandeemia järelkajad, inflatsioon ja hübriidtöö esitatud väljakutsed on tõstnud tööandjate rolli vaimse heaolu hoidjatena. Aga kas see on piisav, kui kustutatakse ainult tulekahjusid? Eksperdid rõhutavad ennetava lähenemise tähtsust ja selgeid piire tööandjate vastutusalas.
Digitaalsed töövahendid on saanud personalitöö loomulikuks osaks. Kandideerimine, dokumentide allkirjastamine, siseinfo jagamine ja töötajate koolitamine liiguvad üha enam ekraanidele. Ometi ei tähenda see, et paberil poleks personalitöös enam kohta.