Valesti seadistatud kontoritarkvara ohustab pea iga kümnenda ettevõtte turvalisust

Hübriidsõja kontekstis on andmete paiknemisest saanud ettevõtete jaoks oluline strateegiline valik, mis mõjutab nii ärilist jätkusuutlikkust kui ka operatiivset turvalisust.

Tehnoloogia loob tööandjatele uusi viise, kuidas turvalisust ja kvaliteeti tagada, kuid andmete kogumisega kaasneb ka vastutus. Millal on töötajate kaitse olulisem kui ettevõtte huvid?

Kui nn mees-ja-koer-tüüpi ettevõtted välja jätta, siis eelduslikult ei ole ühtegi ettevõtet, kes ei puutuks oma igapäeva tegevuses kokku uute töötajate värbamisega. Teadlikkus, läbipaistvus, järjepidevus (dokumenteerimine) ja turvalisus võiksid olla iga ettevõtte baasväärtused. Niisamuti moodustub neist andmekaitseline hügieen. Viimane on muutumas järjest olulisemaks mõõdupuuks ihaldusväärsema tööandja kuvandis.

Digivalmidus ja digivõimekus ei ole sünonüümid, aga on tihedalt omavahel seotud. Mõlemad on ettevõtte või organisatsiooni eduka digitaliseerimise eelduseks, selgitab ettevõtete digitaliseerimise arendaja Maarit Vabrit-Raadla.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.