Kui turvalisus muutub liigseks kontrolliks, vajavad kaitset nii töötaja kui klient

Värbamisprotsessis püüavad tööandjad kandidaatide kohta võimalikult palju teada saada, kuid seadus seab selged piirid, milliseid andmeid võib koguda. Kus lõpeb tööandja õigus ja algab kandidaadi privaatsus, selgitavad advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co advokaadid.

Tööandja õigus kasutada töökohal kaameravalvet peab olema tasakaalus töötajate privaatsusega. Kas kaamerate abil võib jälgida töötaja töövõtteid ja tootlikkust? Millistel tingimustel on valvekaamerad lubatud ja millal lähevad need liiga kaugele? Vladimir Logatšev selgitab, kus jookseb piir seadusliku jälgimise ja töötaja õiguste rikkumise vahel.

Eesti ettevõtted rikuvad süsteemselt andmekaitset puudutavaid reegleid, mis peagi võib kaasa tuua sellega seotud trahvisummade suure tõusu.

Ettevõtete huvi jälgida töökeskkonnas toimuvat nii turva-, vastavus- kui ka muudel kaalutlustel on kasvamas. Sellises olukorras on paratamatu, et tööandjate huvid põrkuvad töötajate privaatsussfääriga. Millistel tingimustel on jälgimisvahendite kasutamine töökeskkonnas lubatud ja mida seejuures silmas pidada?

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.