Tiimliikmed vajavad väikest restarti? Minge metsa kümblema!

Suvel, kui enamik inimesi puhkab, võiks tööd teha omas tempos, kaugtööna maakodust, et jõuab ka tomateid kastma ja järve ujuma, leiab tööpsühholoog ja tööõnne eestkõneleja Tiina Saar-Veelmaa.

„Kes ma olen juhina?“ on lihtne küsimus, millele vastamine nõuab sügavat enesevaatlust.

Efektiivne koosolekukultuur ei sünni juhuslikult – see kujuneb teadlikest kokkulepetest, oskustest ja juhtide eeskujust. Just sel moel saab muuta koosolekud ajaraiskamisest väärtust loovaks tööriistaks.

Ausus pole ainult väärtus seinal ega kena isikuomadus, vaid juhtimise süda, mis määrab, kui hästi meeskond toimib ja kui ausalt vaadatakse tulevikku. Kuidas olla aus ka keerulises olukorras ning miks sellest sõltub usaldus ja koostöö kvaliteet, jagab koolitus- ja arengupartner Merilin Metsma.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.