Kas sinu koosolekukultuur toetab või pidurdab koostööd?
Efektiivne koosolekukultuur ei sünni juhuslikult – see kujuneb teadlikest kokkulepetest, oskustest ja juhtide eeskujust. Just sel moel saab muuta koosolekud ajaraiskamisest väärtust loovaks tööriistaks.
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada novembri algul toimunud Koolituskonverentsist ja sellest, kuidas kaks pead on ikka kaks pead. Alustab pekkikeeramise meistriklass.
Kui juhid ei võta vastutust, kannatab kogu organisatsioon – kliendid, töötajad ja majandustulemused. Personalijuht saab aidata, luues süsteeme, mis toetavad selgete eesmärkide seadmist, regulaarset tagasisidet ja autonoomiat, et juhtimiskultuurist saaks ettevõtte tugevus.
Kuidas muuta juhi tagasiside koosolekud töötajaga pelgalt kohustuslikust formaalsusest tõeliseks dialoogiks, mis loob usaldust tuleviku osas? Eelmise kuu kehvadele tulemustele keskenduvad koosolekud ainult halvavad inimeste mõtlemist.
Ka kõige paremini kokkutöötaval tiimil võib aeg-ajalt pind jalge all kõikuma lüüa. Selleks ei ole sageli palju vaja, piisab vaid väikestest ja pealtnäha märkamatutest teguritest, mis ühel hetkel saavad tujurikkujateks.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.