Telia juht: AI-spetsialistid on uued 30% kõrgema palga küsijad

Kuigi Eesti majandus on hakanud näitama esimesi taastumise märke, püsib tööturg ebakindlas ooteasendis: uusi töökohti ei looda, sest ettevõtted katavad kasvava toodangumahu kriisi ajal alles jäetud „peidetud“ töötajatega.

Eesti on rahvusvahelistes võrdlustes tipus kõrgharidusega töötajate osakaalu poolest, kes teevad tööd, mis ei eelda kõrgemat haridust. Kurb ja kulukas, kirjutas Parempoolsete juhatuse liige Andres Kaarmann Äripäevas.

Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, kuid vajadus inimeste järele ei kao – see muutub. Biuro müügijuht Paul-Markus Orav selgitab, miks tööjõuvajadus pigem kasvab uues võtmes.

Liiga ranged kogemusnõuded riigihangetes piiravad noorte ligipääsu e-riigi arendusse ja jätavad kasutamata olulise talendipotentsiaali. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad Marko Nemberg ja Lauri Lindman leiavad, et senine praktika vajab muutmist.

Sobiva sündmuspaiga leidmine, mis oleks parajas kauguses linnakärast, kuid samas hästi ligipääsetav ja kaasaegsete võimalustega, pole lihtne ülesanne. Veelgi keerulisemaks muutub see siis, kui soov on ühendada seminar või koolitus millegi meeldejäävaga – näiteks looduses liikumise, ühiste tegevuste ja kvaliteetajaga. Selline koht on aga täitsa olemas.