Telia juht: AI-spetsialistid on uued 30% kõrgema palga küsijad

Kuigi Eesti majandus on hakanud näitama esimesi taastumise märke, püsib tööturg ebakindlas ooteasendis: uusi töökohti ei looda, sest ettevõtted katavad kasvava toodangumahu kriisi ajal alles jäetud „peidetud“ töötajatega.

Eesti on rahvusvahelistes võrdlustes tipus kõrgharidusega töötajate osakaalu poolest, kes teevad tööd, mis ei eelda kõrgemat haridust. Kurb ja kulukas, kirjutas Parempoolsete juhatuse liige Andres Kaarmann Äripäevas.

Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, kuid vajadus inimeste järele ei kao – see muutub. Biuro müügijuht Paul-Markus Orav selgitab, miks tööjõuvajadus pigem kasvab uues võtmes.

Liiga ranged kogemusnõuded riigihangetes piiravad noorte ligipääsu e-riigi arendusse ja jätavad kasutamata olulise talendipotentsiaali. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad Marko Nemberg ja Lauri Lindman leiavad, et senine praktika vajab muutmist.

Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.