Telia juht: AI-spetsialistid on uued 30% kõrgema palga küsijad

Kuigi Eesti majandus on hakanud näitama esimesi taastumise märke, püsib tööturg ebakindlas ooteasendis: uusi töökohti ei looda, sest ettevõtted katavad kasvava toodangumahu kriisi ajal alles jäetud „peidetud“ töötajatega.

Eesti on rahvusvahelistes võrdlustes tipus kõrgharidusega töötajate osakaalu poolest, kes teevad tööd, mis ei eelda kõrgemat haridust. Kurb ja kulukas, kirjutas Parempoolsete juhatuse liige Andres Kaarmann Äripäevas.

Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, kuid vajadus inimeste järele ei kao – see muutub. Biuro müügijuht Paul-Markus Orav selgitab, miks tööjõuvajadus pigem kasvab uues võtmes.

Liiga ranged kogemusnõuded riigihangetes piiravad noorte ligipääsu e-riigi arendusse ja jätavad kasutamata olulise talendipotentsiaali. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad Marko Nemberg ja Lauri Lindman leiavad, et senine praktika vajab muutmist.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.