Talent Hunt 2026: “Täiesti next level sündmus!”
Neli värbajat, reaalsed kandidaadid, seitse minutit tegutsemisaega ja üle saja valdkonnakaaslase igat sammu jälgimas. Eesti esimene värbamise live-show-konverents Talent Hunt 2026 tõi 13. oktoobril lavale olukorrad, mida tavaliselt näevad vaid värbaja ja kandidaat. Esimese sündmuse järel jagasid osalejad muljeid, milles kordusid sõnad „julge“, „inspireeriv“ ja „next level“.
Loe AI kokkuvõtet
Talent Hunt 2026 tõi Eestis esimest korda lavale värbamise live-show’, kus neli kogenud värbajat – Anu Saukas, Marion Rakaselg, Kairi Kriisa ja Igor Novitski – lahendasid publiku ees päris värbamisülesandeid. Korraldajate hinnangul õigustas julge formaat end: žürii ja osalejad nimetasid sündmust inspireerivaks ja õppimiseks väärtuslikuks. Mikk Orglaan ütles, et võitjat ei valitud, sest kõik neli pakkusid erinevaid ja tugevaid lähenemisi.
Mis juhtub, kui võtta värbamiskonverentsilt ära tavapärane turvaline formaat ja panna professionaalid otse publiku ees oma igapäevatööd tegema? Kas kõik sujub või läheb midagi lootusetult sassi? Personaliuudiste korraldatud Talent Hunt oli eksperiment, mille tulemust ei teadnud ette ka korraldajad ise.
Idee, mis võinuks vabalt läbi kukkuda
Talent Hunt sündis soovist tuua Eesti konverentsimaastikule midagi sellist, mida värbamisvaldkonnas seni polnud tehtud. Värbamisest räägitakse palju, ent kuidas head värbajad tegelikult töötavad, milliseid otsuseid langetavad ja kuidas keerulistes olukordades reageerivad, jääb enamasti kolleegide eest varju.
Nii tekkis mõte korraldada konverents, kus tavapäraste slaidiesitluste asemel oleks peategelaseks värbamine ise. Mitte näidisolukorrad ega ettevalmistatud dialoogid, vaid elavad vestlused, ajasurve, ootamatud pöörded ja vahetu tagasiside.
Esialgu üsna pöörasena tundunud idee arendamisel lõid koos Personaliuudiste tandemiga kaasa Jaanika Tammekänd ja Fred Moritz HR Agentuurist, Teamdashi tiim ja rahvusvahelise kogemusega värbamisekspert Renita Käsper. Ühiselt kujundati sellest formaat, milles ühendati ekspertettekanded ja kolm praktilist värbamisväljakutset.
Riskikohti jagus. Kandidaat võinuks jätta telefonile vastamata, vestlus võinuks takerduda, ajakava laguneda või laval tekkinud olukord osutuda ebamugavaks nii värbajale kui ka kandidaadile.
Žüriiliige Mikk Orglaan võttis selle hiljem LinkedInis tabavalt kokku: „Nii palju oleks saanud ventikasse lennata. Nii palju. Aga kõik sujus, mõnusalt ja kerge tundega.“
Neli värbajat, kolm väljakutset ja mitte ühtegi valmis vastust
Väljakutse võtsid vastu neli kogenud värbajat: Anu Saukas, Marion Rakaselg, Kairi Kriisa ja Igor Novitski.
Nende esimene ülesanne oli teha otse lavalt külm kõne potentsiaalsele turundusjuhile. Telefoni teises otsas ootasid päris inimesed, kellele tuli piiratud aja jooksul ametikohta tutvustada, nende huvi äratada ja vestlust edasi viia.
Pärast lõunat järgnesid kiirkohtingud kandidaatidega. Kõik neli värbajat kohtusid samade inimestega, et leida sobiv müügiesindaja. Lühivestluste järel tuli oma valikut põhjendada ning selgus ka see, kas värbaja ja kandidaadi eelistused langesid kokku.
Kolmandaks tuli koostada töökuulutus Lõuna-Eesti väikehaiglale, kes otsis pearaamatupidajat. Žürii analüüsis kuulutuste sõnastust, ülesehitust ja võimet õigeid kandidaate kõnetada.
Kõiki ülesandeid saatsid neljaliikmelise žürii – Jaanika Tammekännu, Helena Ojala, Kersti Vannase ja Mikk Orglaane – kommentaarid, tähelepanekud ja soovitused.
Hetkel kuum
Oluline oli seegi, et värbajad ei saanud ülesandeid nädalaid ette harjutada. Igor Novitski sõnul jõudsid ülesanded nendeni kas samal päeval või umbes 12 tundi enne algust.
„See oli tõesti seiklus, sest värbajatena saime ülesanded kas samal päeval või ca 12h enne algust, mis oli taotluslik ja ei lasknud meie sisemistel perfektsionistidel lendu minna,“ kirjutas Novitski pärast sündmust LinkedInis.
Tema sõnul muutsid kiire kohanemise vajadus ja vähene ettevalmistusaeg kogemuse põnevaks ka vaatajale.
Kui värbajat jälgib üle saja kolleegi
Tavapärases tööolukorras on värbajal võimalus keeruliseks vestluseks valmistuda, vajadusel aeg maha võtta ja oma järgmine samm läbi mõelda. Talent Huntil tuli seda kõike teha publiku ees.
„Mugavustsoonist välja astuda ja seitsme minutiga otse laval enam kui saja kolleegi ees värvata oli ühtaegu pingeline ja uskumatult väärtuslik kogemus,“ kirjeldas Igor Novitski oma muljeid.
Ehkki laval oli omajagu pinget, kujunes päeva õhkkond toetavaks ja sõbralikuks. Žürii ei otsinud võimalusi värbajaid eksimustelt tabada, vaid aitas märgata detaile, millest kolleegidel oli õppida. Värbajad võtsid tagasisidet vastu avatult ja üksteise töövõtteid jälgiti sama suure huviga kui žürii kommentaare.
Marion Rakaselg tõstis eriti esile võimalust õppida teiste professionaalide kogemusest. „Eriti väärtuslikuks tegi selle võimalus õppida kolleegidelt, näha erinevaid lähenemisviise tegutsemas ja saada vahetut tagasisidet. Lõppude lõpuks tulevad parimad õppetunnid just elulistest olukordadest!“ kirjutas ta oma tagasisides.
Korraldajatele ütles Rakaselg: „Olete saanud hakkama väga võimsa, next level ürituse korraldamisega. Igas detailis ja hetkes oli näha, kui südame ja hingega te seda olete teinud – IMELINE.“
Tema sõnul oli eriti õnnestunud kokku tulnud seltskond ja inimestevaheline dünaamika.
Kandidaadid said osa ebatavalisest eksperimendist
Talent Hunt poleks saanud toimuda ilma inimesteta, kes olid valmis ka ise oma tavapärasest mugavustsoonist välja astuma.
Külmadele kõnedele vastasid Marelle Ellen, Liina Pärlin, Carina Pajus ja Liis Veersalu. Kiirkohtingutele tulid Mart Iro, Erki Roots, Kristjan Arro ja Jürgen Meisalu.
Kandidaatide jaoks oli kogemus sama ebatavaline kui värbajatele. Nad teadsid küll eksperimendis osalemisest, kuid ei teadnud kõiki eesootava vestluse üksikasju.
Üks külma kõne kandidaatidest, Sportlandi turundus- ja kommunikatsioonijuht Liis Veersalu, kirjutas LinkedInis, et on oma karjääri jooksul värbajatega palju vestelnud ning paljud tema tööalased liikumised on saanud alguse just headest värbamiskontaktidest. „Seni polnud aga ühtegi neist vestlustest kuulanud pealt üle saja inimese. Eile juhtus ka see,“ märkis Veersalu.
Ta teadis ette, et kõne tuleb, kuid mitte seda, millist rolli talle pakutakse. Vestluseks oli aega seitse minutit. „Oli põnev kogemus ka telefoni teises otsas,“ võttis ta kohtumise kokku, tänades värbaja Igor Novitskit väljakutse eest.
Ka kiirkohtingul osalenud Erki Roots kirjeldas päeva positiivse elamusena, tuues eraldi välja uued kontaktid ja toreda seltskonna.
Just kandidaatide osalemine andis eksperimendile erilise väärtuse. Värbaja võib teha põhjaliku eeltöö ja koostada suurepärase vestlusplaani, kuid vestluse kulgu ei saa üksinda kontrollida. Teisel pool on inimene oma ootuste, kogemuste ja valikutega.
Žürii loobus võitja valimisest
Talent Hunti üks põnevamaid tulemusi oli see, et nelja värbaja seast ei hakatudki üht võitjat välja kuulutama. Mikk Orglaan selgitas oma LinkedIni postituses, et kõik neli värbajat olid sedavõrd erinevad ning pakkusid õppimiseks nii erinevaid vaatenurki, et žürii loobus võitja valimise mõttest kiiresti.
Talent Hunt 2026 korraldaja ja idee autor Helen Roots
„Talent Hunt sai alguse üsna pöörasest mõttest: aga mis oleks, kui me ei räägiks konverentsil sellest, kuidas värvata, vaid laseksime värbajatel seda otse publiku ees näidata? Idee tundus alguses peaaegu teostamatu ja ausalt öeldes olime sündmuse eel ka üksjagu närvis. Nii palju oli detaile, millest sõltus kogu päeva õnnestumine, ja nii palju asju, mis võinuks viltu minna. Aga ei läinud!
Kõige rohkem rõõmustas mind see, millise professionaalsuse, julguse ja mängulustiga värbajad väljakutse vastu võtsid ning kui toetav ja sõbralik oli kogu päeva õhkkond. Oli tohutult äge näha, kuidas esialgu utoopilisena tundunud ideest sündis midagi, mis pakkus nii palju praktilist väärtust ja uusi mõtteid. Tagasiside põhjal julgen öelda, et see eksperiment õigustas end kuhjaga. Ja nüüd on juba raske mitte mõelda, mida kõike järgmisel aastal veel teha võiks!“
Tema sõnul tõi iga värbaja ülesannetesse oma isikupära ja demonstreeris nii teadmisi, kogemust, professionaalsust kui ka soojust ja autentsust. Orglaan kirjeldas Talent Hunti kui üht oma parimat konverentsikogemust praktilise sisu ja vahetu õppimise poolest.
See hinnang võtab hästi kokku ka sündmuse keskse mõtte: värbamises ei pruugi olla ühtainsat õiget viisi vestluse alustamiseks, kandidaadi hindamiseks või tööpakkumise tutvustamiseks. Kolleegide erinevate lähenemiste jälgimine võib anda rohkem uusi mõtteid kui ükskõik kui põhjalik loetelu soovitustest.
Slaidid ei kadunud, aga seekord oli peategelane värbaja
Päev ei koosnenud siiski üksnes lavalistest väljakutsetest.
Renita Käsper avas rahvusvahelise värbamise arengusuundi, Minna-Maria Lõbus näitas värbaja mõttekaardi abil, kuidas kandidaadiotsingut kavandada, ning psühholoog Erik Rüütel rääkis lühivestluste psühholoogiast. Žüriiliige Mikk Orglaan käsitles värbamise põhjaliku eeltöö tähendust ja päeva lõpetas Charlie Fergusoni värbamisteemaline huumoriprogramm. Sündmust juhtis Hanno Ahonen.
Ettekanded aitasid laval nähtut laiemasse konteksti asetada, kuid päeva kõige iseloomulikumaks osaks jäid siiski olukorrad, mille lõpptulemust ei saanud ette ennustada.
Globaalse värbamiseksperdi Renita Käsperi hinnangul vajab Eesti värbamismaastik just selliseid julgeid formaate, kus värbamisest rääkimise kõrval näidatakse ka selle tegelikku toimimist. „Loodan väga, et Talent Hunt 2026 oli alles millegi suurema algus!“ kirjutas Käsper pärast sündmust.
Kas Talent Huntist saab uus traditsioon?
Esimese Talent Hunti järel jäi korraldajatele lisaks kergendusele tunne, et üks esialgu hullumeelsena tundunud idee oli ennast õigustanud.
Sündmuse õnnestumise taga oli suur hulk inimesi: värbajad ja kandidaadid, esinejad ja žürii, koostööpartnerid ning korraldus- ja tehniline meeskond. Kõige olulisem oli aga valmisolek katsetada midagi sellist, mille kohta polnud võimalik ette öelda, kuidas see õnnestub.
Seda märkasid ka osalejad. Äripäeva personalijuht Sigrid Veskioja nimetas päeva inspireerivaks, personalipartner Liis Keel aga tõeliseks elamuseks. Mitmes tagasisides avaldati juba lootust, et Talent Huntist kujuneb traditsioon.
Mikk Orglaan jõudis oma postituses järgmise aastani välja: „Looking forward to meet at next year’s event!“
Ja ehk ongi kõige kõnekam see, et pärast esimest Talent Hunti ei räägitud ainult sellest, mida laval nähti. Räägiti uutest mõtetest, mida kolleegide töövõtetest kaasa võeti, ja sellest, mida võiks järgmisel korral veel proovida.
Üks on selge: pärast Talent Hunti on raske unustada, kui põnev võib olla vaadata, kuidas head värbajad oma tööd teevad.
Vaata galeriist, millised hetked jäid Eesti esimeselt värbamise live-show-konverentsilt Talent Hunt 2026 fotograaf Raul Mee kaamerasse.
Enimloetud
Viimased uudised
Värbajad astusid publiku ette ilma turvavõrguta.
Üritused
Hetkel kuum
Tervisekontrolli tähtaeg pikeneb, joobekontrollil selged reeglid. Vaata, mis veel muutub.
Miks makstakse personalivaldkonnas ühele 2000 ja teisele 5800 eurot?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele