Autor: Katrin Sarap • 28. veebruar 2019

Töötaja on oluliselt efektiivsem ning rahulolevam, kui ta saab võimaluse korral oma tööaega ja töökohta valida. Seetõttu tuleb inimestele anda rohkem valikuid, kuidas kokkulepitud tööd teha. Paratamatult ei kao klassikaline töölepinguline suhe ja naiivne oleks eeldada, et vastavaid direktiive kardinaalselt muudetakse. Siiski võiks riiklikul tasandil teha muudatusi, mis soodustaksid paindlikku töötamist. Sellest võidaksid nii töötajad kui ka tööandjad.

Töölepingulises suhtes võiksid tööandja ja töötaja olla vabad kokku leppima avatud tööajas. See tähendab, et puuduks kohustus garanteerida töötajale kindel tööajanorm. Töötasu makstaks tegelikult töötatud tundide eest ehk töötaja peaks arvestama, et töötunde oleks töömahu järgi ning töötasu makstakse tegelike tundide eest. Tööandjal puuduks kohustus tasuda töötajale aja eest, kui tööd ei ole anda. See annaks mõlemale poolele vabaduse organiseerida oma tegemisi. Selline töösuhte vorm kehtiks vaid poolte kokkuleppel, mis peab olema selge ning kus poolte õigused ja kohustused ning vastutus on täpselt reguleeritud.

Käsundussuhe asendab töölepingu

Praeguses ärikeskkonnas ei ole lühiajaliste tööde tegemiseks mõistlik kulutada aega töötajate värbamisele. Selleks ajaks, kui sobiv töötaja leitakse ning leping sõlmitakse, on vajadus ammu möödas. Praegu saab selliste tööde tegemiseks kasutada portaale, mis tööandja ja tööotsija kokku viivad.

Sellist lühiajalist töösuhet ei peaks automaatselt käsitlema töölepingulise suhtena, vaid käsundussuhtena, kus töövõtja vastutab oma tegevuse eest. Töövõtja teab, et võtab endale vastutuse muu hulgas töötervishoiu ja tööohutuse eest. Kõnealuse töösuhte pikkus võiks olla näiteks kuni kaks nädalat.

Töölepingud, mida seadus lubab sõlmida oma kestuse tõttu suuliselt, võiksid olla käsitletavad hoopis teenuse osutamisena käsunduslepingu alusel. Näiteks, kui bussiettevõttel on vaja buss ära koristada, milleks kulub umbes kaks tundi, tuleb selleks praegu sõlmida tähtajaline tööleping, korraldada põhjalik ohutusalane juhendamine, arvestada töötajale puhkusehüvitist ja nii edasi. Töö tegemiseks kuluv aeg ja töötaja töölevõtmisele ning töösuhte lõpetamisele kuluv aeg ei ole proportsioonis.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.