Kuidas saavad ettevõtted ennast ise aidata, et praeguses tööjõukriisis ellu jääda ja vajalik tööjõud turult siiski üles leida ja kätte saada? Mida tuleks aga valitsusel ette võtta? Oma tähelepanekuid jagas Fontese arendustiimi juht Piret Jamnes.
Olemasoleva tööjõu maksimaalne ja paindlik kaasamine eeldab planeeritud ja järjekindlalt elluviidud tegevusi nii riigilt kui ka organisatsioonidelt. Peamiste sihtgruppidena, kus on veel kasutamata potentsiaali, näen noori (nt tudengeid) ja eakamaid inimesi. Mõlema grupi puhul saaks toetada nii nende tööturule jõudmist, sinna naasmist kui ka seal panustamist. Näiteks seeniortöötajate puhul saaks toetada nende erialaste pädevuste, digipädevuste ja mentorlusoskuste arendamist, mis võimaldaks neil panustada erialasel tööl neile sobiva koormuse ja organisatsiooni jaoks kasuliku fookusega, selle asemel et suunata neid kõige lihtsamat tööd tegema.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.