Raul Kütt kutseoskustest: investeeringud neisse ei ole luksus, vaid vältimatus

Suurim risk tööturul ei ole üksikute oskuste puudumine, vaid nende märkamatu aegumine. Tööandja roll ei ole ainult koolitusi tellida, vaid luua ka keskkond, kus pidev õppimine on loomulik osa tööst.

Eesti majanduse järgmine kasvutsükkel ei sünni odavast tööjõust, vaid teadlikest oskustest ja nende targast rakendamisest, selgus arutelust, mis peeti majandusvisiooni konverentsil “Võidujooks tuleviku pärast”.

Eesti tööturul räägitakse üha enam tööjõupuudusest, kuid samal ajal ei jõua paljud noored sinna üldse. Swedbanki noortepanganduse valdkonnajuht Triin Jalakas kirjutab, et kui noorte esimene kokkupuude tööturuga on korduv ebaõnnestumine, ei ole see enam ainult individuaalne mure, vaid probleem, mis hakkab mõjutama kogu tööjõu järelkasvu.

Personalijuhtide ja värbajate maailm on alati olnud dünaamiline – uued oskused nagu andmeanalüütika, digitaalne värbamine või kaugtöö juhtimine on aastate jooksul muutunud tavapäraseks osaks igapäevatööst. Ja mõnikord kerkib esile midagi, mis muudab mängureegleid igas ettevõttes.

Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.