Raul Kütt kutseoskustest: investeeringud neisse ei ole luksus, vaid vältimatus

Suurim risk tööturul ei ole üksikute oskuste puudumine, vaid nende märkamatu aegumine. Tööandja roll ei ole ainult koolitusi tellida, vaid luua ka keskkond, kus pidev õppimine on loomulik osa tööst.

Eesti majanduse järgmine kasvutsükkel ei sünni odavast tööjõust, vaid teadlikest oskustest ja nende targast rakendamisest, selgus arutelust, mis peeti majandusvisiooni konverentsil “Võidujooks tuleviku pärast”.

Eesti tööturul räägitakse üha enam tööjõupuudusest, kuid samal ajal ei jõua paljud noored sinna üldse. Swedbanki noortepanganduse valdkonnajuht Triin Jalakas kirjutab, et kui noorte esimene kokkupuude tööturuga on korduv ebaõnnestumine, ei ole see enam ainult individuaalne mure, vaid probleem, mis hakkab mõjutama kogu tööjõu järelkasvu.

Personalijuhtide ja värbajate maailm on alati olnud dünaamiline – uued oskused nagu andmeanalüütika, digitaalne värbamine või kaugtöö juhtimine on aastate jooksul muutunud tavapäraseks osaks igapäevatööst. Ja mõnikord kerkib esile midagi, mis muudab mängureegleid igas ettevõttes.

Pärnu tõestas veenvalt, et rahvusvahelise tasemega konverentsi õnnestumiseks ei pea sihtkohaks olema suurlinn. Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission, ETC) 11. aastakoosolek tõi 90 delegaati 25 riigist külmal veebruarikuul kuurortlinna, mida paljud neist polnud varem külastanud. Kiirelt sai selgeks, et Pärnu tugevused konverentsisihtkohana peituvad just selles, mis teeb linna eriliseks: kompaktsus, jalutajasõbralik keskkond, tugev spaakultuur, kohalik toit ja professionaalsel tasemel konverentsikeskused.