Personalijuhtide ja värbajate maailm on alati olnud dünaamiline – uued oskused nagu andmeanalüütika, digitaalne värbamine või kaugtöö juhtimine on aastate jooksul muutunud tavapäraseks osaks igapäevatööst. Ja mõnikord kerkib esile midagi, mis muudab mängureegleid igas ettevõttes.
Vaibkoodimine on esile kerkinud uueks oskuseks personalitöös, pakkudes konkurentsieelist mitmes valdkonnas läbi AI-tööriistade kasutamise. See lihtsustab rakenduste ja veebilehtede loomist ning nõuab tehnilise intuitsiooni ja loova probleemilahenduse kombinatsiooni. Oskus on väärtuslik tootejuhtimises, turunduses, müügis ja andmeteaduses. Andrej Karpathy tutvustas seda 2025. aastal kui «vaibi kätte andmist», rõhutades kiire ideede elluviimise tähtsust. Kuigi tööandjate suhtumine on erinev, muutub vaibkoodimine järgmise 3-5 aasta jooksul personalitöös oluliseks, sarnaselt arvutioskuste või inglise keele omandamisele.

- Vaibkoodija Kei Olbrei ITK konverentsil oktoobris 2025
- Foto: Raul Mee
Vaibkoodimine on üks sellistest nähtustest – oskus, mis ei ole enam pelgalt tehnoloogiaentusiastide huviobjekt, vaid muutub kiiresti oluliseks konkurentsieeliseks paljudes valdkondades.
Kui te pole sellest veel kuulnud, siis nüüd on õige aeg tutvuda, sest järgmise paari aasta jooksul hakkate seda terminit nägema üha rohkemates CV-des ja tööpakkumistes.
Mis on vaibkoodimine?
Vaibkoodimine on oskus kasutada tehisintellekti (AI) tööriistu nii, et lihtsate tekstipõhiste juhiste abil saab luua funktsionaalseid rakendusi, veebilehti ja prototüüpe. See ei ole traditsiooniline programmeerimine, kus tuleb õppida keerulisi süntakseid ja algoritme, vaid pigem nagu vestlus AI-ga, kus inimene kirjeldab oma visiooni ja AI muudab selle tooteks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Termini tõi 2025. aasta veebruaris avalikkuse ette endine Tesla ja OpenAI juhtivinsener Andrej Karpathy, kirjeldades seda kui oskust "anda end täielikult vaibi kätte, võtta omaks eksponentsiaalsed võimalused ja unustada, et kood üldse eksisteerib".
Kas see on metafooriline või konkreetne oskus?
Vaibkoodimine on mõlemat. Ühelt poolt on see konkreetne tehniline oskus – inimene peab teadma, kuidas AI-tööriistadega suhelda, milliseid käske anda ja kuidas tulemusi itereerida. Teiselt poolt nõuab see tugevat kontseptuaalset mõtlemist – oskust näha suurt pilti, mõista kasutajate vajadusi ja suuta oma ideid selgelt artikuleerida.
Parimad vaibkoodijad kombineerivad domeeniteadmisi (näiteks turundus, müük, tooteanalüütika) tehnilise intuitsiooni ja loova probleemilahendusega. See teeb sellest oskusest eriti väärtuslikku, sest ühendab äriloogika tehnilise teostusega.
Kus vaibkoodimine konkurentsieelise annab?
Praegused analüüsid näitavad, et vaibkoodimise oskus annab kõige suuremat konkurentsieelise järgmistes valdkondades.
Tootearendus ja projektijuhtimine
Tootejuhid, kes oskavad ise prototüüpe ehitada, on märkimisväärselt kiiremad ideede testimisel ja valideerimisel. Ettevõtted nagu Shopify ja Stripe otsivad aktiivselt tootejuhte, kes oskavad AI-tööriistu kasutada.
Turundus ja müük
Turundajad saavad luua kohandatud maandumislehti, A/B testide seadistusi ja kliendiandmete analüüsi tööriistu. Lovable ja teised ettevõtted palkavad spetsiaalselt vaibkoodimise oskustega kasvuturundajaid.
Hetkel kuum
Esimese lapse eest 10 000, neljanda eest 30 000 – niimoodi maksab Kaamos peretoetust!
Miks kiitus-kriitika-kiitus-võte arenguvestlusel ei tööta (ja mis toimib paremini)?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ärianalüütika ja andmeteadus
Ärianalüütikud, kes oskavad oma andmeanalüüsi tulemusi interaktiivseteks dashboard’ideks muuta, on märkimisväärselt väärtuslikumad kui need, kes ainult Exceli tabeleid toodavad.
Kliendikogemus ja tootetugi
Personio näitel otsitakse AI kliendikogemuse juhte, kes oskavad ehitada juturoboteid ja automatiseerida kliendisuhtlust.
Palga- ja positsioonimõju
Kuigi täpseid palgauuringuid on veel vara teha (oskus on liiga uus), näitavad esialgsed andmed GlobalData uuringust, et vaibkoodimise oskustega kandidaadid saavad:
- 15–25% kõrgemat palka võrreldes sarnaste rollidega ilma selle oskuseta;
- kiiremaid karjäärivõimalusi – eriti juhtivate positsioonide suunas;
- rohkem autonoomsust projektide juhtimisel ja ideede elluviimisel.
Oluline on märkida, et kõrgem palk ei tulene mitte tehnilisest oskusest, vaid sellest, et need inimesed suudavad oma ideid kiiresti ellu viia ja sellega ettevõttele paremat tulemust tuua.
Piirangud ja varjuküljed
Nagu iga uue oskusega, on ka siin omad väljakutsed:
Tööandjate hoiakud
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mõni konservatiivsem organisatsioon suhtub skeptiliselt AI-genereeritud lahendustesse, kartes kvaliteedi või turvalisuse probleeme. Ja see on ka täiesti õigustatud.
See on loonud vajaduse AI-koodi puhastamise spetsialistide järele, keda juba täna LinkedInis päris palju kohtab.
Valdkondlik sobivus
Vaibkoodimine sobib paremini prototüüpimiseks ja kiireks testimiseks, mitte kriitiliste süsteemide ehitamiseks. Finantsteenustes, tervishoius või lennunduses on piirangud ja nendega tuleb arvestada.
Oskuse püsivus
Kuna AI-tööriistad arenevad kiiresti, peavad vaibkoodijad pidevalt õppima ja kohanema. See nõuab elukestvat õppimist ja pidevalt kohanemisvõimet.
Ma ise kogen, kuidas iga paari nädala järel tulevad uued keelemudelid, mis võivad hetkega muuta kogu valdkonda.
PANE TÄHELE!
Kui soovid üheainsa päevaga omandada vaibkoodimise põhimõtted, siis tule Äripäeva Akadeemia koolitusele „Vaibkoodimine“, mida juhendab Kei Olbrei. Kuidas tuvastada vaibkoodimise oskust?
CV-s otsitavad märksõnad:
Artikkel jätkub pärast reklaami
- tööriistad: Lovable, Cursor, V0.dev, Bolt.new, Replit, Claude Code
- projektid: "AI-toega prototüüpimine", "No-code/low-code arendus", "kiire MVP loomine"
- tulemused: "Vähendas arendusaega X%, "Lõi prototüübi Y päevaga", "Automatiseeris protsessi Z"
Portfoolio elemendid:
- töötavad prototüübid või rakendused koos lühikese kirjeldusega, kuidas need loodi
- "enne ja pärast" näited – kuidas AI abil protsesse parandati
- iteratsioonide dokumenteerimine – kuidas ideed arenesid ja täienesid
Intervjuuküsimused:
1. "Kirjeldage projekti, kus kasutasite AI-d probleemi lahendamiseks."
2. "Kuidas läheneksite AI-tööriista valimisele konkreetse ülesande jaoks?"
3. "Millised on AI-genereeritud koodi peamised riskid ja kuidas neid maandada?"
Kuidas õppida vaibkoodima?
Tegelikult võiks igaüks mõne neist tööriistadest lahti võtta ja lihtsalt proovida. Lovable.dev on täna kõige kasutajasõbralikum ja sobib väga hästi algajale. Seleta AI-le mis on su eesmärk, millist probleemi sa püüad lahendada ja kelle jaoks. Sellest juba piisab, et algust teha, ja enamik tööriistu aitab sind sellest punktist edasi.
Youtube’is on palju õpetusi ja kursuseid, aga ma soovitan mitte lihtsalt vaadata ja kuulata, vaid ise kohe kaasa teha. Minu enda töövoog algab planeerimisest koos mõne keelemudeliga ja seejärel ehitamisest.
Ehitamise kõrval on mul mitu erinevat keelemudelit (
Manus.im, Genspark) pidevalt lahti, sest probleeme tekib erinevaid ja AI abi tuleb küsida mitmest kanalist. Pidev probleemidele lahenduste otsimine ongi põhimõtteliselt vaibkoodimine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui on soov alguses natuke rohkem tuge saada, siis on hea osaleda mõnes töötoas, mis mõeldud just algajatele. Või miks mitte kustutada keegi oma tiimile vaibkoodimist õpetama.
Mida ma võin täiesti kindlalt öelda – igaüks, kes korra seda proovib, saab aru, et tema maailm on äkki palju suurem, ja tekib tunne, et kõik on võimalik.
Seos teiste oskustega
Vaibkoodimine ei ole eraldiseisev oskus, vaid toimib kõige paremini kombinatsioonis:
tehniliste oskustega, nagu
- andmeanalüütika – oskus mõista ja tõlgendada tulemusi;
- UX/UI disain – arusaam kasutajakogemusest;
- projektijuhtimine – oskus koordineerida ja planeerida
ja pehmete oskustega, nagu
- kommunikatsioon – oskus selgelt artikuleerida ideid AI-le;
- kriitiline mõtlemine – oskus hinnata AI-genereeritud tulemusi;
- kohanemisvõime – valmisolek pidevalt õppida ja muutuda.
Vaibkoodimise tulevik personalitöös
Järgmise 3–5 aasta jooksul muutub vaibkoodimine personalitöö igapäevaosaks. See ei ole enam küsimus "kas", vaid "millal" ja "kuidas".
Kuidas see värbaja igapäevatööd muudab
Kohandatud lahenduste loomine: personalijuhid saavad ise ehitada täpselt oma ettevõtte vajadustele vastavaid tööriistu, selle asemel et kohandada kalleid standardlahendusi.
Kiire prototüüpimine: uue HR-protsessi või tööriista idee saab mõne tunniga töötavaks prototüübiks muuta ja seda kohe meeskonnaga testida.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Andmete visualiseerimine: keerulised HR-andmed saab muuta arusaadavateks dashboard’ideks ja aruanneteks, mis aitavad paremaid otsuseid langetada.
Konkreetsed tööriistad, mida saab ise ehitada
Onboarding'u infobot: uued töötajad saavad 24/7 küsida küsimusi ettevõtte kohta – kus on köök, kuidas puhkust taotleda, millised on meeskonna traditsioonid. Bot vastab kohe ja õpib pidevalt juurde.
Interaktiivne töötajate käsiraamat: selle asemel et anda uutele töötajatele 50-leheline PDF, saab luua interaktiivse platvormi, kus info on kergesti leitav ja ajakohane.
Personaliseeritud onboarding'u-rada: iga rolli jaoks on kohandatud sammud ja ülesanded, mis juhendavad uut töötajat läbi esimeste nädalate.
Rahuloluuuringute analüütika: selle asemel et maksta Culture Amp'ile 5000–15000 eurot aastas, saab ehitada oma süsteemi, mis:
- kogub regulaarselt töötajate tagasisidet;
- analüüsib tulemusi ja näitab trende;
- genereerib automaatselt aruandeid juhtidele;
- maksab ainult hostingu eest (~ 20–50 kuus).
Oskuste kaardistamise tööriist: süsteem, mis aitab jälgida, millised oskused on meeskonnas olemas ja kus on vajadus koolituse järele.
Kokkuvõte
Vaibkoodimine ei ole mööduv mooevool, vaid fundamentaalne muutus selles, kuidas me tööst ja oskustest mõtleme. Personalijuhtidena tuleb olla valmis selleks, et järgmise paari aasta jooksul muutub see oskus sama oluliseks kui omal ajal arvutioskus või inglise keel.
Soovitan alustada juba täna – tutvuge tööriistadega, uurige trende ja hakake oma värbamisstrateegiat kohandama. Sest siin on küll nii, et kes ees, see mees või naine :)
Vaibkoodimine ei ole lihtsalt uus tehniline oskus, see on uus viis mõelda, luua ja lahendada probleeme. Ja personalijuhtidena on teie ülesanne aidata oma organisatsioonil seda võimalust maksimeerida.
Artikkel põhineb 2025. aasta uuringutel ja tööturuanalüüsil. Andmed pärinevad GlobalData, TechCrunch, Forbes/Forrester ja McKinsey allikatest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

5 võimalust, mida pakub HR-andmeanalüüs!