Eksperdid: Eesti majanduse kasv sõltub õigetest oskustest, mitte odavast tööjõust

Arutelus otsitakse vastuseid küsimustele, millised oskused võivad lähiaastatel muutuda palgalõksuks ja millised loovad reaalse palgakasvu, kuidas jaguneb vastutus tootlikkuse eest riigi, tööandjate ja inimeste endi vahel ning kas tuleviku palgad kujunevad pigem makrokeskkonna või üksikisikute valikute tulemusel.

Arutelus käsitletakse ka Eesti tööturu võimalikke arenguid aastaks 2030, tootlikkuse ja oskuste vahelisi pingeid ning küsimust, kas probleem peitub oskuste puuduses, valede oskuste rohkusest või nende vales kasutuses. Fookuses on mikropädevused, mis loovad palgapreemiat, oskused, mis näivad CV‑s atraktiivsed, kuid ei too palgalisa ning need, mille väärtus võib 3–5 aasta perspektiivis kiiresti kasvada. Lisaks arutatakse andme- ja digioskuste rolli, karjäärivalikuid ebakindlas majanduskeskkonnas ning seda, kuidas ettevõtete palgasüsteemid saavad tootlikkust senisest selgemalt toetada.

Vestlusringis osalevad Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor ja LHV Panga makroanalüütik Triinu Tapver, Inbank AS‑i ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees Erkki Raasuke, SEB Panga majandusanalüütik Mihkel Nestor, Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi direktor ja kaasprofessor Karin Jõeveer ning samuti tehnikaülikooli kaasprofessor Tõnn Talpsepp.

Vestlus salvestati Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna majandusvisiooni konverentsil “Võidujooks tuleviku pärast“ ja seda juhtis Paavo Siimann.