Tööturg soosib mitmekülgsete oskustega inimesi: „täiuslik“ CV enam edu ei taga

Veel hiljuti peeti ideaalseks töötajaks inimest, kelle karjäär kulges sirgjooneliselt ühest ametist teise ja CVst puudusid kahtlased lüngad või kõrvalepõiked. Praegu võivad just erinevad kogemused ja oskused anda tööturul olulise konkurentsieelise.

Liisi Toomperformance coach

Loe AI kokkuvõtet

Tööturul ei taga edu enam „täiuslik“ CV, vaid üha enam loevad kohanemisvõime, õppimisoskus ja eri valdkondade sidumine. Artikli järgi on turvatunne liikunud ametinimetuselt oskustele: väärtuslikud on inimesed, kes suudavad täita erinevaid rolle ja luua tähendust. Muutuse tõttu peavad ka tööandjad värbamist ümber mõtestama. Edu eelduseks saavad karjäärialane kirjaoskus ja teadlik persoonibränd.

Liisi Toom, „Persoonibrändi käsiraamatu“ autor ja sooritus- coach.

Liisi Toom, „Persoonibrändi käsiraamatu“ autor ja sooritus- coach.
Foto: Arp Karm

On mõistetav, miks on juhid ja värbajad suhtunud mitmekülgsete oskuste ning ebatraditsioonilise karjääriteega inimestesse ettevaatlikult. Võivad ju erialavahetused ning erinevate rollide ja oskuste kombineerimine tekitada küsimuse, kas inimene ikka on piisavalt pühendunud ja sihikindel ning kas tal on vajalik kogemus ja professionaalsus. Nüüd aga on arusaam sellest, milline on professionaal või ekspert, selgelt muutumas. Koos sellega ka ettekujutus sellest, millised töötajad ja tööandjad on tõeliselt väärtuslikud.

Turvalisus ei ole enam seotud ametinimetusega

Ajal, mil karjäär tähendas enamasti samm-sammult edasi liikumist ühe eriala piires või organisatsiooni sees ning ettevõtete tegevusmudelid võisid püsida aastaid muutumatuna, pakkus üks ametikoht sageli turvatunnet. Tänapäeval, mil ettevõtted peavad kiiresti kohanduma uute oludega, muutma strateegilist suunda või isegi tegevusvaldkonda, on see arusaam pea peale pööratud. Ka töötajate turvalisus ei sõltu enam niivõrd ühest ametikohast, vaid võimest kohaneda, õppida ja rakendada oma oskusi erinevates rollides.

Nii vanem kui noorem generatsioon on hakanud kahtluse alla seadma lojaalsust ja töö mõttekust. Ja just mitmekülgsed, kiirelt kohanevad ning väärtuskeskset töö kujundamist tähtsustavad inimesed võivad olla need, kes aitavad organisatsioonidel kõige paremini muutustega kohaneda või neid sujuvalt esile tuua.

Tekib küsimus, kas traditsiooniline kokkulepe ja tööandja ja töötaja vaikiv “leping” ja jõupositsioonid enam kehtivad? Kas tasub pühendada aastakümneid ühele tööandjale, kui ettevõtte majanduslik olukord võib muuta ka kõige lojaalsema töötaja üleöö üleliigseks?

Inimesed soovivad näha, et nende oskused ja energia aitavad luua midagi väärtuslikku. Kes tahaks panustada ettevõtte tegevusse, kelle toode on selgelt kahjulik? Töötasu ja staatus on olulised, kuid neist ei piisa. Kiiresti muutuvas maailmas ei saa tööturu keskmes olla ainult konkurents. Sama olulised on mõtestatus, tähendus ja võime kohaneda.

Kohanemisvõime ja seoste loomine

Ükski spetsialist ei suuda täna kindlalt öelda, millised ametid on viie või kümne aasta pärast kõige nõutumad. 15 aastat kogemust on näidanud, et eelise annab oskus teha nii “käsitööd” kui “ajutööd”. Tagada enesehoid ja teha tippsooritust. Arendada keskkonnateadlikkust ja mõista, kuidas teenida tulu.

Seetõttu muutuvad järjest väärtuslikumaks inimesed, kes oskavad õppida, kohaneda ja luua seoseid erinevate valdkondade vahel ning keda on keeruline kirjeldada ühe ametinimetuse või tiitliga. Nad ühendavad praktilised oskused strateegilise mõtlemisega, suudavad liikuda erinevate rollide vahel ning näevad võimalusi seal, kus teised näevad takistusi. Inimesed, kes ei ole piiratud ega pimestatud kasumi maksimeerimisest, vaid näevad väärtuse loomist hoopis teisiti. See kõik muudab seniseid värbamispraktikaid ja tööandjad peavad ümber mõtestama, milliseid inimesi nad otsivad.

Karjäärialane kirjaoskus muutub hädavajalikuks

Kunagi oli tööleping turvalisuse looja, kuid mitte enam. Nüüd on turvatundeks vaja teadmist, et saad hakkama ka siis, kui sinuga tööleping lõpetatakse. Esimene samm on võtta vastutus oma arengu eest. Mitte jätta oma tulevikku ainult organisatsiooni, juhi või heitliku tööturu otsustada. See eeldab teadlikkust oma oskustest, väärtustest, tugevustest, võrgustikust ja isiklikust mõjujõust.

Mängu tuleb ka persoonibränd. Lihtsustatult tähendab see inimese professionaalse maine teadlikku kasutamist oma eesmärkide saavutamiseks. Tugev persoonibränd aitab luua usaldust, mõjutada valdkonna arengut ning annab suurema kontrolli oma tööelu ja võimaluste üle.

Teine samm on struktuuri loomine oma karjääri juhtimiseks. Selleks peab inimene suutma vastata neljale küsimusele: kes ta on, mida ta oskab, kelle jaoks väärtust loob ning kuidas tema panus nähtavaks saab. Nendele küsimustele vastamiseks olen loonud mudeli, mida käsitlen põhjalikumalt „Persoonibrändi käsiraamatus“ ja mis aitavad mõista oma tänast rolli ja panna see tulevikuvõimaluste perspektiivi.

Võidavad need, kelle töö sisu on täna raske sildistada

Maailmas ei käi asjad enam aeglaselt ega mööda selgeid piirjooni. Me ei tea, milline on tööturg homme, ega ka seda, millised ametid kaovad või uued rollid tekivad. Küll aga teame, et kohanemisvõime, eneseteadlikkus ja oskus oma väärtust mõista muutuvad järjest tähtsamaks.

Seega pole oluline, mis on su ametinimetus praegu, vaid kas suudad näha, mis on päriselt mõttekas sulle ja maailmale, ning leida viise selle realiseerimiseks. Palgatöötajana, mikroettevõtjana, aktivisti, juhi, start-up’i või tulevase suur-ettevõttena. Organisatsioonid, kes oskavad selliseid inimesi märgata ja arendada, saavad tööturul konkurentsieelise. Sama kehtib ka inimeste kohta, kes oma karjääri teadlikult juhivad.

Sellest, kuidas luua enda persoonibrändi, saad lugeda Äripäeva septembris ilmuvast raamatust “Persoonibrändi käsiraamat”.