Personaliotsingu protsess on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt muutunud. Rõõm on tõdeda, et muutusi kinnitavad ka esimesed teadusuuringud, mis selles vallas tehtud.

- Online-värbamine on muutunud oluliseks mitmel põhjusel – see on nii kulu- kui ka ajaefektiivne. Foto: graphicstock.com
Värbamiskanalite kasutamine enim kasutatud kanalite järjestuses
Töövahendusportaalid (28%)
Sotsiaalmeedia (23%)
Ülikoolid (22%)
Kaastöötajate, ekspertide soovitused (11%)
Värbamisettevõtte, konsultandi kasutamine (7%)
Ettevõtete endi veebilehed (5%)
Avalik kuulutamine trükimeedias (4%).
Kõige suurema languse on viimase kümnendi jooksul läbi teinud trükimeedia kasutamine. Kui varasemalt märkis 50% kandidaatidest, et kandideeris ajalehekuulutuse peale, siis täna on see protsent langenud 10%-le ja isegi alla selle.
Millised on värbamiskanalid, mis aitavad tänases keskkonnas, kus peamine väljakutse on talentide tähelepanu püüda ja neid ettevõttes hoida, edukalt tulemuseni jõuda?
Uuringud kinnitavad, et lisaks traditsioonilistele värbamiskanalitele (nt töökuulutus trükimeedias) on tänapäeval laialt kasutuses sotsiaalmeedia (Facebook, LinkedIn, Twitter, Blackstone, Blogger, WordPress, Printest, Google+, MySpace, Wikipedia jne). Samuti sageneb värbamine mobiilse sotsiaalmeedia vahendusel. Online-värbamine on muutunud oluliseks mitmel põhjusel – see on nii kulu- kui ka ajaefektiivne.
Milline on aga uute värbamiskanalite usaldusväärsus?
Uurijad on spekuleerinud, et tööotsijate profiilid ei pruugi olla internetis samavõrd usaldusväärsed kui ametlikult esitatavad dokumendid. Samuti on uurijad esitanud hüpoteesi, et inimesed, kes pakuvad end tööturul sotsiaalmeedia vahendusel (kasutades oma profiili personaliotsingu eesmärgil eri sotsiaalvõrgustikes), on oma tööandjatega rahulolematumad. Kumbki oletus pole aga uuringute alusel kinnitust leidnud ehk siis, võime tõdeda, et sotsiaalmeedia on värbamise ja valiku kontekstis arvestatav ja usaldusväärne allikas.
Kõige usaldusväärsemaks värbamiskanaliks on endiselt soovitustel põhinev värbamine. Töökaaslaste jt professionaalide soovitatud kandidaatidesse suhtutakse positiivsemalt ja kinnitust on leidnud ka asjaolu, et nende töötasu tööd alustades on keskmisest kõrgem, kui võrrelda mittesoovitatud kandidaatidega. See ei kehti aga sõpradelt ja sugulastelt saadud soovituste puhul, mis võib pigem mõjuda isegi negatiivsena.
Autor: Anne-Mari Ernesaks, Psience partner
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Tervisekindlustus ei ole enam pelgalt haiguste raviks tehtav kulutus, vaid nutikas investeering töötajate heaolusse ja ettevõtte tootlikkusse. Üha enam tööandjaid mõistab, et tervise edendamine algab ennetusest, mitte siis, kui probleemid juba ilmnevad,“ ütleb Confido Terviselahenduse tootejuht Liis Ader.