Tervishoiutöötajad vaatavad abiotsivalt riikliku lepitaja poole

Tervishoiutöötajad tunnustavad tööandjaid, kuna jõuti ühisele seisukohale liikuda tervishoius arstide, õdede ja hooldajate optimaalsete palgasuhete suunas ning arvestada töötasu süsteemi loomisel ka teiste riikide praktikat. Samad põhimõtted peaksid kehtima ka haiglajuhtide palkade määramisel. Näiteks Soomes on haiglajuhtide palgad eriarsti palgast keskmiselt 1,3 korda kõrgemad, mistõttu peame põhjendamatuks, et Eestis on see suhe sõltuvalt raviasutusest 2,5–3,5.

Tööandjate pakkumist ei saanud tervishoiutöötajad vastu võtta, kuna juba mitmendat aastat sisaldas see tervikliku kollektiivlepingu asemel ainult palganumbreid, jättes välja kõik töö- ja puhkeaega, öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamist, valveaega, puhkust ja täienduskoolitust käsitlevad punktid. „Nende punktidega soovisime veidigi leevendada meditsiinitöötajate ülekoormust ja vähendada juba igapäevaseks muutunud seaduserikkumisi vajaliku puhkeaja ja täienduskoolituse võimaldamisel, seetõttu peame keeldumist neid isegi arutada, solvavaks,” ütles arstide liidu president Lembi Aug.

Pakutud tunnitasu alammäärad ei võimalda tagada Eesti raviasutustele piisavat ja motiveeritud meditsiinilist personali. Õdede kuupalk ei jõua 2017. aastal isegi 2015. aasta Eesti keskmise palgani. Haiglajuhtide innukust pidurdada palgakasvu haigekassastki jõulisemalt, ei ole lihtne mõista.

Töötüli algpõhjus on tervishoiu ebapiisavas rahastamises ja haigekassa jaotamata kasumi hoidmises riigieelarve tasakaalu säilitamiseks. Riigijuhid rahva tervist ja tervishoiutöötajaid ei väärtusta, seda tõendab ka läbirääkimiste eiramine minister Jevgeni Ossinovski poolt.

Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit